Hinnatud loodus- ja droonifotograaf, Fotoluksi Tartu esinduse juht Ragnis Pärnmets kirjutab, millega tuleb alustaval droonihuvilisel arvestada.
Ehkki looduse poolt ei ole inimesele lennuvõimet antud, on ta juba aegade algusest ikka soovinud kõrguste poole püüelda. Võib öelda, et see õnnestus 1903. aastal, kui vennad Wrightid leiutasid lennuki. Nii ongi viimased sadakond aastat inimene taevalaotusi valitsenud. Osati on see mõistetav, sest kõrgelt avanevad vaated on võimsad ning pakuvad teistsugust perspektiivi, kui oleme igapäevaselt harjunud nägema.
Droonide tulek laiatarbekaupade hulka on lendamise veelgi lihtsamaks muutnud ja täna saab sisuliselt juba igaüks pidada ennast “piloodiks”. Ei pääsenud minagi sellest ahvatlusest ning juba rohkem kui aasta on droon olnud peegelkaamerate kõrval minu fotokotis üheks kasutatavaks kaameraks. Fotograafi seisukohalt annab droon ruumilise vabaduse pildistada ükskõik millise rakursi alt – enamjaolt just kõrgustest, linnulennu perspektiivist.
Esmapilgul võib tunduda, et kõik ongi niivõrd lihtne – liiguta vaid juhtpuldist kange ja lenda nii kuis süda ihkab! Paraku mitte! Droonilennutamisega kaasneb terve rida olulisi nüansse, mis tuleks igaühel endale selgeks teha enne esimest korda õhku tõusmist. Ma ei hakka laskuma kõikidesse detailidesse, sest sellest võiks kirjutada eraldi raamatu, kuid püüan tuua välja olulisemad punktid.
Suhtu droonilennutamisesse tõsiselt!
Alustuseks olgu kohe ära mainitud, et droon ei ole pelgalt mänguasi! See on mehitamata õhusõiduk, mis kasutab lendamisel avalikku õhuruumi täpselt nii nagu seda teevad kõik teised lennuvahendid. Seetõttu peab droonilennutamine kulgema ohutult ja olema vastavuses kõikide lennuliiklusreeglitega. Suhtu lennutamisse tõsiselt ja ole äärmiselt ettevaatlik!
Kontrollitud ja kontrollimata õhuruum
Drooniga lennates kasutad sa avalikku Eesti õhuruumi ning siin kehtivad teatud reeglid, millega peab arvestama. Eesti õhuruum jaguneb kontrollitud ja kontrollimata õhuruumiks.
Kontrollimata õhuruumis võib seadusest tulenevalt lennata kuni 150m kõrgusel maapinnast ning seejuures ei ole ühtegi luba vaja. Võta droon ja mine lenda! Kui soovid lennata sellest kõrgemal, siis on juba lend vaja kooskõlastada Lennuametiga ning saada vastav luba. 99.9% juhtudel on 150m lennukõrgust siiski täiesti piisav. Kõrgemalt pildistades kipub maapind juba väga kribuks muutuma ja vaevalt soovib keegi drooniga Google Mapsi looma hakata.
Kui soovid jäädvustada peamiselt loodusmaastikke, siis on asi üpris lihtne – väljaspool linnasid on valdav enamus Eesti territooriumist kontrollimata õhuruum ning võid rahuliku südamega ringi lennata (välja arvatud piirialad jt üksikud erandid). Mingit luba ei ole üldjuhul vaja. Kui soovid lennata suuremates linnades (nt Tallinn, Tartu, Pärnu), siis läheb olukord juba keerukamaks, sest nende puhul on tegemist kontrollitud õhuruumiga.
Ühekordne luba, lennuluba ja TSOON 9
Kontrollitud õhuruumis mis tahes kõrgusel lendamiseks on tarvis taodelda Lennuametilt vastav lennuluba. Üks mugav keskkond, mida ka ise lubade taotlemisel olen kasutanud, on nn drooniäpp: (https://drooni.app/). Siiski on ka siin mõned erandid, mis puudutab peamiselt Tallinna ümbruses lendamist.
Selleks, et säästa nii Lennuameti personali kui ka fotograafide aega, on Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse kehtestatud TSOON 9, kus võib drooni lennutada kuni 60m kõrgusel ja 250m raadiuses, ilma vajaduseta igal korral lend kooskõlastada. AGA:
- TSOON 9 kasutamise eelduseks on ühekordse loa olemasolu! Ühekordne luba on Lennuameti poolt väljastatav akt, mis kehtib 1 aasta ning mille eest tuleb tasuda 45€ riigilõiv.
- Ühekordse loa taotlemise eelduseks omakorda on eelnev osalemine Lennuameti poolt korraldatavas infotunnis (täpsema info leiab Lennuameti kodulehelt www.ecaa.ee). Infotunnis osalemise nõue kehtib esmakordsel taotlemisel. Kui luba on oma kehtivuse kaotanud ning soovid uut luba, siis ei pea infotunnis uuesti osalema. Kes soovib, see muidugi võib – kordamine on ikkagi tarkuse ema!
Kui infotunnil käidud, riigilõiv tasutud ja ühekordne luba saadud, siis võid minna lendama. Soovides lennata kõrgemal kui 60m ja/või punases “kikilipsu” alas (vt kaarti https://drooni.app/?ref=droonipiloodid), siis tuleb ikkagi iga lend veel eraldi kooskõlastada ja vastav lennuluba saada. Seejuures peab vahetult enne lennu alustamist ja peale lennu lõpetamist teavitama sellest Tallinna lennujuhtimistorni telefonil 625 8254.
Tartu ja Pärnu puhul on tegemist vaid osaliselt kontrollitud õhuruumiga ning seal ei ole loa olemasolu kogu aeg tingimata vajalik. Pead vaid jälgima, millal on kohalik lennujuhtimistorn avatud ja millal mitte. Väljaspool torni tööaega võid lennata kontrollimata õhuruumi tingimustel.
Esmalt harjuta
Kui lendad esmakordselt ja varasem kogemus droonidega puudub, ära mine kohe tiheda asustusega asulatesse. Esimeseks lennuks ning õppimiseks vali pigem mõni eraldatum ja lagedam koht, kus ei ole erinevaid võimalikke takistusi (nt kusagil põllul). Nii on ohutum sulle ja teistele. Kui juba teatud vilumus saavutatud ning põhilised võtted selged, saab hakata põnevamaid pildiobjekte otsima.
Ära mine liiga kõrgele
Algajatel “pilootidel” tekib kindlasti kohe tahtmine võimalikult kõrgele tõusta. See on täiesti mõistetav, sest kõik on veel nii uus ja huvitav. Tahaks ju näha, mis kõik ülevalt paistab ja kaugele silmapiir ulatub. Siinkohal soovitan aga esmalt lennata väikestel kõrgustel. Tasub arvestada, et kõrgemates õhukihtides on tuul tugevam kui maapinnal ning suurema tuule korral ja kogemuste puudumisel võid kergesti kaotada lennumasina üle kontrolli, mis võib lõppeda drooni kaotamisega või halvemal juhul mõne õnnetusega. Madalamal on lennumasinat kergem jälgida ning kui midagi peaks valesti minema, on lihtsam reageerida. Esimeste lendude ajal võikski drooniga pidevat silmsidet hoida, kuniks on piisav tunnetus käes.
Ka hiljem, kui oled juba tõsine äss, ei maksa tingimata liiga kõrgele minna. Teatud olukordades ja motiivide puhul on see küll õigustatud, kuid väga tihti saab madalamalt hoopis paremad ja huvitavamad fotod. Nii mõnigi kord olen teinud pildid vaevu puulatvade kõrguselt. Tellimustööde puhul, kus vaja kinnisvara pildistada, lendan tihti kõigest mõne meetri kõrgusel, keskendudes detailidele ja esiplaanile. Ühesõnaga – katseta ja püüa leida erinevaid motiive!
Arvesta teistega
Droonid on viimaste aastatega üha populaarsust kogunud ning lennutajaid tuleb aina juurde. Ei maksa üldse imestada, kui mõnel ilusal rabahommikul leiad enda ümber veel 1-2 põristajat toimetamas. Arvesta teistega ning kindlasti jälgi, kus teised droonid lendavad, et hoida ära soovimatuid kokkupõrkeid. Ehkki tänapäeva masinatel on juba olemas takistusi vältivad sensorid, ei ole need alati lollikindlad ja teist õhus kiirelt lendavat drooni see vältida ei suuda. Kõige parem on enne õhku tõusmist teise fotograafiga kokku leppida, mis suunas keegi plaanib lennata ja hiljem võite nt “pooli vahetada”.
Õhuniiskus ja lendamine udus
Väga ettevaatlik tuleb olla lendamisel uduga. Seda nii suvel kui ka talvel. Ehkki kasutusjuhendid soovitavad udu ja sademetega lendamist üldse vältida, on reaalne elu siiski natuke teine. Ka minule meeldib väga just mõnusatel uduhommikutel ringi lennata ja päikesetõusu ajal läbi udu pressivaid valguskiiri jäädvustada. Udu näol on tegemist õhuniiskusega ning see kipub väga kergesti propelleritele kondenseeruma, mis omakorda võib kahjustada lennumasinat. Nii mõnigi kord olen maandumisel avastanud, et droon sõna otseses mõttes tilgub veest.
Eriti ohtlik on see talvel ja nullilähedastel temperatuuridel. Siis hakkab kondenseerunud vesi jäätuma ning propellerid muutuvad parajateks jääpurikateks.
Propellerite jäätumine mõjub drastiliselt lennumasina kandevõimele ning võib halvemal juhul lõppeda alla kukkumisega. Kusjuures seda on Eesti fotograafidel juhtunud ja oleks korra peaaegu ka minuga juhtunud.
Talvel Munamäe ümbruses lennates märkasin, et ühel hetkel tahtis droon täpselt lumiste kuuskede kohal korduvalt iseeneselikult maanduma hakata. Hiljem avastasin, et propellerite alumine külg oli täielikult jäätunud ning otstesse ca 2mm jääst pikendused tekkinud. Tõenäoliselt hoidis hullema ära vaid minu Mavicu kerge kaal ja vähenenud kandevõimest hoolimata suutsid propellerid masinat veel ääri-veeri õhus hoida. Pärast seda intsidenti olen talvisel ajal udu ja/või käredama külmaga lennates alati drooni peale 5-10 minutilist lendu kontrolliks alla toonud ning tiivikud jääst puhastanud, et saaks ohutult lendu jätkata.
Ole tähelepanelik ja alati valmis anomaaliateks
Tehnika on tehnika ning droonides on kasutusel tohutult palju elektroonikat. Seda suurem on oht erinevateks riketeks ja anomaaliateks, mis alati ei pruugigi olla kasutajast tingitud vaid hoopis jumal teab millest! Üks asi on liigutada juhtkange, kuid lisaks sellele pead kogu aeg jälgima ümbrust, tuule kiirust ja suunda, drooni akutaset, juhtpuldi akutaset, ühendust ja levi lennumasina ning puldi vahel jpm. Seejuures tuleb suuta veel filmida/pildistada! Seda kõike on alguses väga palju, kuid treenitav ja aja jooksul omandatav.
Kõlab müstiliselt, kuid isegi Maa magnetväli ja KP indeks (virmalistekütid teavad, millest jutt) võivad drooni suurel määral mõjutada. Kogemused jällegi omast käest võtta! Nimelt olen olnud olukorras, kus rabalaugaste vahel lennates kadus pidevalt side puldi ja lennumasina vahel, droon ei püsinud õhus ning kompass vajas korduvalt kalibreerimist, mis lõpuks ei õnnestunudki. Alles hiljem vaatasin, et just eelneval ööl olid virmalised olnud ja KP indeks hommikulgi veel üsna kõrge. Lisaks muidugi asjaolu, et rabapinnases on ka kõrge rauasisaldus, mis samuti võib teinekord kompassi mõjutada. Mõned hulljulged on üritanud ka öösel virmalistega drooni lennutada, kuid mina midagi sellist kindlasti ei söandaks teha ega soovita ka teistel – droon on liiga kallis riistapuu sellise eksperimendi jaoks ja kui see ühel hetkel kivina alla potsatab, siis…
Mida veel jälgida
Linnas lendamisel võivad probleemiks osutuda ka linnud. Olen üsna mitmel korral sattunud keset tuviparve ning vahel suisa rünnaku alla sattunud, kuna linnud näevad hõljuvas droonis konkurenti/vaenlast, kes tuleb kohe eemale peletada. Õnneks ei ole midagi hullu veel juhtunud, kuid sellised kohtumised võivad lõppeda kurvalt nii lennumasinale kui tuvidele. Hoia alati silmad lahti ja jälgi ümbrust!
Kindlasti vaata, et IMU, kompass ja erinevad sensorid oleksid korrektselt kalibreeritud. Üldjuhul tuleb seda teha vaid korra enne uue drooni esimest lendu või juhul, kui süsteem seda ise küsib. Kui aga droon on pikemaks ajaks seisma jäänud, võiks need etapid enne uuesti kasutamist taas läbi teha. Juhul kui eelmine ja järgmine lennukoht üksteisest geograafiliselt väga kaugel asuvad, tasuks kindlasti kompass üle kalibreerida. Siinkohal on liikvel vastakaid arvamusi. Mõned inimesed ei pea seda vajalikuks, kuid ise olen seda siiski teinud. Nagu öeldakse: “topelt ei kärise!” ja pigem ennetada võimalikke komplikatsioone ning kompass üle kalibreerida. Pealegi kulub selleks vaid mõni hetk. Tavaliselt lülitan lennu ajaks ka telefoni lennurežiimile, et erinevaid segajaid oleks võimalikult vähe (sisse tulevad kõned, erinevad mastid, sagedused jne). Seda eriti juhul, kui lendan linnas.
Akud
Akudest on räägitud palju ja seda põhjusega! Droonides kasutatavad Lipo-akud on äärmiselt – ma rõhutan – ÄÄRMISELT tuleohtlikud! Ühe Eesti fotograafi kodugi on drooniakudest tekkinud tulekahju tõttu hävinud ja seetõttu peab akude käsitsemisel olema ülimalt ettevaatlik. Väiksemgi põrutus võib juba akuelemente destabiliseerida ja muuta selle ohtlikuks. Seetõttu võiks akude hoiustamiseks kasutada spetsiaalseid tulekindlaid kotte või raudkaste. Kaasaegsematel akudel on küll juba igasugused indikaatorid ja kaitsed sisse ehitatud, kuid topelt ettevaatlikkust ei saa siinkohal ohutuse tagamiseks kindlasti üle tähtsustada!
Kindlasti ei tasuks akut viimase piirini tühjaks lennata, vaid jätta väike varu. Vastasel juhul võid sattuda olukorda, kus droon ei ole suuteline enam tagasi alguspunkti lendama ning aku lõpeb enne, kui jõuad maanduda. Kui akutase on langenud umbes 15-20% peale, võiks lendamise ohutuse huvides lõpetada. Talvisel ajal võiks selleks piiriks olla isegi 20-30%. Kui tunned, et lennuaega jääb väheks, osta pigem paar lisaakut juurde. Mina olen enamasti rakendanud taktikat, et esmalt sõidan läbi kaugemad punktid, kui aku veel täis ning mida tühjemaks aku saab, seda ligemale tulen alguspunktile, et vajadusel oleks võimalik kiiresti maanduda.
Millist drooni valida?
Tänapäeval leiab kaubandusest hulga erineva suuruse ja hinnaklassiga lennumasinaid, mille hinnad algavad vähem kui 100 eurost ning küündivad mitmete (vahel suisa kümnete) tuhandeteni. Valiku tegemisel tuleks lähtuda enda vajadustest ning eelarvest. Kui rahakott põhjatu ja soov omada parimat saadaolevat tehnikat, siis võib kohe kaupluse müüja rahapakiga uimaseks lüüa ning omale DJI Inspire 2 + Zenmuse X7 komplekti koos erinevate optikatega osta. Kes tahab päris peegelkaamera kvaliteeti, see võib lasta suisa eritellimusena endale valmistada masina, mis suudab peegelkaamerat kanda. Sellisel juhul tuleb arvestada väljaminekuga, mille eest saaks juba korraliku kasutatud keskklassi auto. Päris esimeseks drooniks ei soovita siiski nii kallist masinat osta.
Ühed populaarsemad on DJI Phantom ja Mavic seeria droonid, mida kasutavad tõenäoliselt suurem enamus lennutajaid ja isegi mitmed professionaalid. Sõltuvalt mudelist jäävad nende hinnad enamjaolt 1000-2000€ vahemikku ja pakuvad seejuures ka arvestatavat pildikvaliteeti. Järelturult võib neid aga hea õnne korral suisa võileivahinna eest kätte saada.
Mis drooniga ma ise lendan
Olin ka ise üsna keerulise valiku ees, mida endale osta. Päris pankrotti ei tahtnud minna, kuid fotograafina soovisin siiski piisavalt head pildikvaliteeti, mida ei peaks häbenema tellijatele müüa ning mis pakuks ka iseendale silmailu. Nii jäid sõelale Phantom 4 Pro ja Mavic 2 Pro. Laiatarbedroonidest pakuvad need 2 tänase seisuga ilmselt parimat kvaliteeti. Minu silmale on mõlema masina pildikvaliteet üldjoontes võrdne, kuid Mavic on kordades kompaktsem, mahtudes kenasti fotokotti koos teiste kaamerate ja optikate kõrvale. Nii langetasin valiku Mavic 2 kasuks. Olles pigem hobifotograaf, kes pildistab peamiselt enda jaoks, kuid teeb aeg-ajalt ka tellimustöid, tunnen, et minu vajadustega sobib Mavic täna väga hästi.
Lõpetuseks
Droonifotograafia on põnev valdkond, kuid eeldab teatud reeglite järgimist. Kui põhilistest ohutusnõuetest kinni pidada ja mõningane vilumus omandatud, pakuvad droonid aerofotodest huvitujale hulganisti toredaid elamusi. Erinevate lennumasinate valik kaubanduses on tänapäeval piisavalt lai, millest peaks igaüks leidma endale sobivaima ja taskukohaseima mudeli. Pea alati meeles, et lennutamise hetkel oled sa piloot ning vastutad kõige toimuva eest!
Ohutut lennutamist ja häid pilte!
Ragnis Pärnmetsa tööde ja tegemistega saab lähemalt tutvuda järgnevalt:
Koduleht: https://www.ragnisphoto.com/
Facebook: https://www.facebook.com/ragnisphoto/
YouTube: https://www.youtube.com/channel/UCld3lap8nBEgyxeWJTVog6Q
Instagram: https://www.instagram.com/ragnisparnmets/
Lennumasin: DJI Mavic 2 Pro droon https://www.fotoluks.ee/?op=body&id=1090&cid=13847&cgid=0
