Õnneks ei piirdu pildistamise aeg vaid kuldse ja sinise loojangu/tõusu tunniga, vaid tegelikult laieneb see reaalselt terveks ööpäevaks.

Toome lihtsa näite. Tahtsid minna hommikul varem pildistama kaunist loodust, aga magasid korralikult sisse. Või mängid „turisti“ päevasel koos oma perega ringi rännates. Kas peaksid nüüd siis oma fotoaparaadi koju jätma ja enne õhtut seda üldse mitte puutuma, sest teised ütlevad nii? Muidugi mitte! Võta kaasa ja harjuta pildistamist ka „ valge inimese“ kombel ilma oma unerežiimi rikkumata.

Ehk siis seekordne teemasuunitlus on eeskätt keskpäevasele ajale ordineeritud, kui meid ümbritseb küll mõnus rannailm, aga fotograafia mõistes karm valgus.

- REKLAAM -

Keskpäevane valgus on enamike fotograafide jaoks parajalt suur väljakutse. See loob liigsed kontrastid, võimendatud heledad alad jne. Alati oleks lihtsam loobuda, aga no nii mugav on ju neid pilte üritada teha seda enam, et ringi liikumist on niikuinii.

Mõned nipid on selle probleemi lahendamiseks ja saate edukalt oma fotosaagi ikka kätte.

Otsi varjulisi alasid. Mis on lihtsaim viis keskpäevase karmi valgusega toime tulemiseks? Loomulikult mine sellest eemale. Peida ennast erksa päikese eest ära näiteks hoonete, puude, sildade varju. Nüüd ei ole enam kõik varjud „võrdsed“, vaid võimaldavad sul saada omapäraseid ja hajutatud valgusega pilte. Tulemus on ühtlasem ja pehmem. Aga seda sa ju tahadki. Sest nüüd ei lange su objektile/modellile otsene valgus, vaid pigem on tegemist peegeldunud tulemusega ümbritsevatelt struktuuridel ja see on hoopis teine tera. Samuti saad sättida taustaks heledamaid kohti, tekitades laheda mustri ja hõngu.

Foto: Pixabay

Kasuta filtreid. Polariseeriva filtri kasutamine on ennast erksa valguse tingimustes igati õigustanud ning oma tee leidnud paljude fotograafide kotti. Ja seda täiesti ära teenitult. Tee see ühekordne investeering ning tubli abimees on varnast võtta. See filter aitab vähendada peegelduvat valgust erinevatel struktuuridelt, mis omakorda aitab neid paremini esile tuua. Seega olgu selleks silmipimestav peegeldus autoklaasilt või muult sarnaselt pinnalt, selle elimineerimine aitab pääseda parajast udusest tulemusest ja pilt on konkreetsem ning selgem. Huvi korral saad lugeda nendest asjadest järgmisest artiklist: https://fotojutud.ee/topics/tehnika/fotofiltrid-milleks-millised-kellele/

Kui päike pimestab. Oled näiteks suguvõsa kokkutulekul ja pead tegema seltskonnast pildi. Kuhu sa nad sätid? Eks ikka rohkem valguse kätte. Ja nii need jamad algavad. Suur osa keskpäevastest portreepiltidest on üks paras pettumus. Sätid inimesed valgemasse kohta, et oleks hea ja selge tulemus, aga tegelikult mis juhtub? Silmaalused on varjus ja võimendatud, silmad kissitavad, ebameeldivad lõuaalused varjud, pool nägu tume jne. Ühesõnaga paras jama. Osad mured kaovad, kui kasutad tagantvalguse printsiipi. Aga siis on sul vaja jällegi eesmist täitevalgust, sest muidu jäävad näod tumedaks ja varju. Ei ole ka see ideaalne variant. Seega on siin abimeheks välgu kasutamine, et näod tuleks rohkem esile. Otsi üles oma kaamera juhendist sundvälgu kasutamise võimalused ja katseta. Või kui sul on muud variandid valguse saamiseks eestpoolt, nagu näiteks peegeldid, siis sobivad ka need suurepäraselt. Neid on lihtne kaasas tassida, ei võta palju ruumi ja on mõnusasti kokkupakitavad. Kindlasti leiad endale sobiliku. Asja idee on ju tegelikult lihtne – varjulised alad pehmenevad, kui nendele suunata peegeldunud valgus. Ja tulemuseks on ühtlasem pilt. Sõltuvalt peegeldi värvist ja materjalist teevad nad veidi oma tööd erinevalt. Aga see on vaid harjutamise kunst.

Foto: Pixabay

Nagu korduvalt mainitud, siis ebameeldivad varjud rikuvad pildi. Seega esmane ülesanne oleks nendest lahti saada või vähemalt pehmendada mõju. Ei tahaks hakata siinkohal nüüd kogu portreefotograafia aluseid üles loetlema, sest see pole tänane eesmärk. Aga ka väga väikese eelarve juures saab tegelikult ära teha palju kasulikku, et järjekordne pilt ei läheks otseteed prügikasti.

Väldi varje. Kui sa mingil põhjusel ei saa minna varju ja seal oma pildid edukalt ära teha, siis põgene nende eest. Ehk siis ürita oma pildilt nad teadlikult välja jätta. Proovi kadreerida oma pilt nii, et taustale ei satuks korraga olema nii heledaid kui ka tumedaid alasid. Las see pilt olla siis juba ühesuguse tonaalsusega. Kas siis varjus tehtud pilt mahedama valgusega nagu eespool räägitud või vastupidi, pildil domineerivad vaid heledamad alad/struktuurid ja pilt ise ongi üsna helge väljundiga. Pole ka ju paha variant. Selleks sobib ideaalselt suur veekogu, lai rand jne. ühesõnaga avarus ja segavate detailide puudumine.

Foto: Pixabay

Vähenda ISO-t. See on ilmselge, kui kasutad manuaalreziimi. Tõenäoliselt teeb selle sama asja ära ka automaatseadistus, seega pole see reeglina probleemiks. Suurusjärkudes 50 ja 100 võiks olla optimaalne ISO väärtus, kui valgusolud on ülihead ja piisavalt kiire säriaeg võimaldab sul pilti mitte „ära väristada“. Mida puhtam pilt ja müravabam, seda kenam tulemus lõpuks jääb.

Päikese 16 reegel. See pole kivisse raiutud reegel, mida ei tohiks ega peaks muutma, aga alustuseks on hea stardipunkt. Seadista esmalt oma kaamera järgmiste parameetrite alusel: ISO 100, ava f/16, säriaeg 1/100 (või 1/125) ning suure tõenäosusega saad normaalse särituse. Selle pealt saad hakata reguleerima parameetreid omale soovitud suunas. Sarnased soovitused päikeselisel päeval on ka vastavalt järgmised: ISO 200, ava f/16 ning säriaeg 1/200 (või 1/250). Samuti kehtib ka järgmine kombinatsioon: ISO 400, ava f/16, säriaeg 1/400 (või 1/500). Kas märkasid seda loogilist muutust ISO ja säriaja vahel? Need on niinimetatud sissetöötatud skeemid ja neid tasuks järgida, kui sul on kiire ja pole aega eraldi parameetritega jännata.

Kui sa oskad kasutada histogrammi, siis sealt saad veelgi rohkem abi oma pildi korrigeerimiseks. Need eelnevad soovitused on vaid abimehed aja kokkuhoiu jaoks ja võimalus kiiresti pilt ära tuua, kui situatsioon seda nõuab. Vahel on õige momendi jaoks aega vaid loetud sekundid.

Oma teadmisi saad värskendada meie artiklist, mis puudutab histogrammi baasaluseid: https://fotojutud.ee/topics/algajale/86-mis-imelik-asi-on-histogramm-ja-miks-seda-vaja-on/

Alasärita veidi oma pilti. Kerge alasäris pildi tegemine võib olla sageli edu pant. Ehk siis õnnestub päästa rohkem pildilt detaile, kui seda teeksid normsärituse juures või veelgi halvemal juhul ülesäris pildis. Jah, sa teed tumedamad alad veelgi tumedamaks, aga see-eest on neid pärast kergem „päästa“ kui lumivalgeid alasid, kus kogu info on sisuliselt kadunud. Valget saad küll hallimaks teha järeltöötlusega, aga detaile ja struktuure sealt enam kätte ei saa.

Foto: Pixabay

Valge tasakaal. Osad fotograafid eelistavad kasutada keskpäevasel ajal sellist valge tasakaalu režiimi nagu selleks on pildistamine varjus (Shade). Tulemuslik värvigamma ja nahatoonid pildistataval objektil olevat paremad ja loomutruumad. Kindlasti on siinkohal palju vastandlikke arvamusi, aga suure tõenäosusega on meil kõigil killuke õigust. Et hilisemaid töötlusi saaks paremini ette võtta, siis kindlasti soovitan ka keskpäevasel ajal pildistades kasutada RAW-vormingut. Sest nagu sa ise aimata võisid, on selliste piltide puhul ülioluline saada võimalikult väike pildikadu ja RAW failiga saad sa juba suure eelise.

Foto: Pixabay

Resümeerides võiks öelda järgmist. Keskpäevane valgus ei ole sageli fotograafi sõber just oma keerukuse tõttu. Eriti kui pead pildistama inimest, olgu selleks siis klassikaline portreefoto või pilt seltskonnast. Igal juhul puutud sa kokku nende keeruliste kohtadega, millest eelnevalt on juttu olnud. Eduka pildi saladus on sellistel juhtudel väike nuputamine ja sageli ka kaasa võetud välklamp, peegeldi või muu sarnane abimees.

- REKLAAM -