Palusime imelisi mikrofotosid tegeval Janek Lassil asja veidi selgitada.
„Nendel kahel terminil on väike vahe sees. Mõlemad tähendavad laias laastus pildistamist suuremate suurenduste juures kui seda võimaldab tavaline makroobjektiiv, aga vahe seisneb seadmetes mida kasutatakse. Kui mikrofotograafia puhul mõeldakse seda, et kaamera ees kasutatakse objektiive, millega saavutatakse vastavad suurendused, siis fotomikrograafia puhul mõeldakse pildistamisel mikroskoobi kasutamist.
Kus lõppeb makro ja algab mikro?
Suurendamisega on keeruline lugu. Inimestel on erinev arusaam sellest – mõni ütleb, et suurendus võiks olla alates 10x, mõni teine ütleb, et mikro algab hoopis 20x suurenduse juures. Mina olen Facebookis imelise mikromaailma grupi reeglitesse kirja pannud, et kui suurendus ületab tavalise makroobjektiivi 1:1 suurenduse, siis võid juba meie gruppi pildi lisada. Seda kas see on nüüd mikrofoto, kindlalt väitma ma ei hakka, aga minu arusaama järgi midagi sellist võiks see olla. Jah ehk 2x suurendus veel päris mikro ei ole, aga alates 5x mina nimetaks küll juba mikrofotoks.
Kaadritagune
Vaatame siis natuke mikrofoto tegemise kaadri taha. Tegu on üsna tehnilise fotoga ja on mõningad olulised asjad, mida võiksid teada enne, kui sinna maailma sukeldud. Olulisemad märksõnad võiksid olla: objektiiv, kelk, valgus ja tarkvara. Räägin põgusalt nendest märksõnadest eraldi.
Objektiiv
Loomulikult kõige olulisem on objektiiv, ilma milleta pilti ju ei tee. Siin ei piisa tavalisest makrobjektiivist ja tuleks kasutada erilahendusi. Mõnel tootjal on küll olemas spetsiaalseid objektiive, millega on võimalik saavutada suuremaid suurendusi kui tavalise makroobjektiiviga, aga seal on ka piir ees, see jääb enamasti sinna 5x kanti. Kui tahad veel suuremaid suurendusi, siis pead juba mikroskoobi objektiivide poole vaatama.
Mikroskoobi objektiivide maailm on tohutult suur ja kirju. Ma liiga sügavale sinna maailma siin ei sukeldu, aga räägin mõnest olulisemast asjast, mida tasub tähele panna.
Üks tavalisematest standarditest mikroskoobi objektiivide maailmas on fikseeritud toru pikkusega objektiivid, enamasti vajavad need toru pikkust 160 mm. Nende objektiivide pealt leiab märke 160. See tähendab, et parima pildi annab see objektiiv, kui vahemaa objektiivi pesast kuni okulaari pesa tippu on 160 mm. Omast kogemusest võin muidugi öelda, et need objektiivid töötavad ka teiste kauguste peal. Sellise objektiivi saab panna otse kaamera ette, sinna vahele pole vaja lisaläätsesid.
Teine standard, mida kasutatakse, on „lõpmatusega korrigeeritud optika“ (Infinity). Nendes objektiivides liigub valgus teisiti ja et sellest valgusest saaks miski arusaadav kujutis, on vaja midagi, mis selle valguse kokku koondab. Selleks kasutatakse lisaläätse, mida kutsutakse toruobjektiiviks (tube lens). Mikroskoopidel, mis seda standardit kasutavad, on see lääts olemas ja sellepärast pole vaja muretseda, aga kui tahad neid objektiive kaamera ees kasutada, siis pead sa sellele lisaläätsele mõtlema. Selleks sobib tegelikult mõni sinu kaamera objektiiv ka ideaalselt ( nt mõni teleobjektiiv).
Üks oluline tähis veel, mida tasub mikroskoobi objektiivide puhul tähele panna, on „PLAN“, mõni tootja kirjutab ka „PL“. Mikroskoobi objektiividel esineb tihti probleemi, et keskel on pilt terav, aga äärtes vajub ära. PLAN märge tähendab seda, et vaateväli on korrigeeritud nii, et teravus oleks kogu vaatevälja ulatuses üks, päris 100% see tavaliselt ei ole, aga siiski sellele väga lähedal.
Kelk
Mikrofotograafia üks olulisemaid osasid on fookuse kuhjamine. Selles žanris ilma korralikku pilti enamasti ei saa. Fookuse kuhjamine tähendab seda, et tehakse palju kaadreid, mis hiljem arvutis kokku liidetakse. Iga kaadri järgi tuleb liigutada kaamerat (või pildistatavat), et fookus natuke nihkuks. Et see asi võimalikult hästi õnnestuks, peaks liikumine olema täiesti sirgjooneline ilma igasuguse kõrvalekaldeta. Seda pole võimalik teha kaamerat käes hoides.
Selleks on vaja miskit abivahendit ja selleks abivahendiks ongi makrokelk. Makrokelgu näol on tegu seadeldisega, mille külge saab monteerida kaamera ja selle abi toimub kaamera liigutamine. Neid kelke võib leida natuke lihtsamaid ja ka väga professionaalseid. On olemas lihtsamad manuaalsed kelgud, kus kaamera liigutamine käib vastava juhtnupu abil seda keerates. Mõned manuaalsed kelgud on iseenesest väga head ja liikumine on väga täpselt kontrollitav. Lihtsalt asi on mugavuses – Kui sa tegeled selle žanriga igapäevaselt ja pildistamist on palju, siis muutub selline käsitsi kaamera liigutamine aeganõudvaks ja tüütuks. Tõsisematele huvilistele on ka õnneks lahendused olemas ja need samad kelgud on automatiseeritud. See tähendab seda, et kogu töövoog on programmeeritav kas arvutiekraanil, telefoniäpis või vastaval puldil, mis kaasas on. Lisaks mugavusele on sellised automaatsed kelgud ka oluliselt täpsemad.
Mõne sellise tõsisema profikelgu puhul on võimalik kaamerat liigutada minimaalselt u 0.0097 mikromeetrit (µm). Jah lugesid õigesti, see on tõesti 0.0097 µm e 0.0000097 mm. Kindlasti tekkib nüüd küsimus – milleks nii väike samm vajalik on? Enamasti polegi vajalik ja saab vähe suuremate sammudega hakkama. Siin on muidugi see reegel, et mida suuremaks läheb suurendus, seda väiksemaks muutub liigutamise samm. 100x suurenduse juures võib juba minna vaja väga väikeseid samme.
Valgus
Nagu foto juures ikka, on ka mikrofotos valgus kõige alus. Head tulemused tulevad siis, kui valgus on hea. Mikrofotos ei ole sul skeemitada selle valgusega suurt võimalik, aga on üks oluline asi, mida pead tähele panema. Nimelt valguse hajutamine on rangelt soovituslik. Kui sa seda ei tee, siis võib tabada sind ebameeldiv üllatus, kui lõpuks pildi arvutis kokku paned. Mikrofoto puhul pole sul vaja valgustada väga suurt ala ja hajutid ei pea sul ka olema väga suured. Hajutid saad teha väga erinevatest asjadest, tuleb fantaasia tööle lihtsalt panna. Sa võid hajuti teha plastikkanistrist, joogitopsist, valgest paberist vms. Kõike neid mainitud variante olen kasutanud ja töötavad täitsa hästi. Siin on midagi konkreetset keeruline esile tuua ja öelda, et see variant on kindlasti kõige parem. Katsetamise käigus tuleb parim lahendus enda jaoks ise leida.
Tarkvara
Lõpuks kui sul pildid tehtud, pead sa nendest selle ühe valmis pildi ka saama. Selleks tuleb need pildid kokku sulatada. Tarkvara selleks on mitmeid, on tarkvarasid, mis on konkreetselt selle jaoks mõeldud ja on tarkvarasid, millel on fookuse kuhja kokku kleepimine lisafunktsioonina olemas. Kõige tuntum on loomulikult Photoshop. Photoshop teeb tegelikult üsna hästi seda tööd, aga seal on ka üks miinus. Nimelt nõuab Photoshop arvutilt väga palju, kui piltide arv, mis kokku vaja panna, läheb väga suureks, siis paljude arvutite jõudlus võib lahjaks jääda. Seetõttu võib võtta Photoshopiga see protsess kaua aega ja mõnel juhul võib arvuti kokku ka joosta. Ma muidugi ei kannaks nüüd Photoshopi seetõttu kohe maha. Mul on esinenud olukordasid, kus teised programmid pole hakkama saanud, aga Photoshop on töö kenasti ära teinud.
Photoshop on tegelikult palju suurem programm ja fookuse kuhjamine on lihtsalt üks lisafunktsioon. On olemas ka programme, mis on spetsialiseerunud just fookuse kuhjamisele, nt Helicon focus ja Zerene stacker. Zerene stacker`i kohta ma hinnangut anda ei oska, ma ei kasuta seda ise, aga kes kasutavad, need kiidavad. Helicon focus`t kasutan igapäevaselt ja võin kinnitada, et tegu on väga hea programmiga. Enamasti on tulemus korralik, töö teeb suhteliselt kiiresti ära ja arvutit ka väga palju ei koorma.
Eelpool mainitud programmide eest tuleb aga kahjuks välja käia natuke raha. On mõningad tasuta programmid ka olemas, nendest ühele sooviks siin tähelepanu ka juhtida. Selle nimi on „Picolay“. Olen seda ise katsetanud ja tasuta asja kohta on tegemist üllatavalt korraliku asjaga.
See oli nüüd põgus sissevaade mikrofoto maailma. Ilmselt lugejast kohe valmis mikrofotograafi nüüd ei saa, aga ehk väikse ettekujutuse siit leiab, millele selles žanris tähelepanu tuleks pöörata. Kui kellelgi tekkis suurem huvi, siis saab alati juurde uurida nt imelise mikromaailma grupist või ka otse minu käest küsida. Ma kade pole ja jagan oma teadmisi meeleldi :D”
Janek Lassi tegemisel saab silma peal hoida https://www.facebook.com/groups/517645965775113 ja https://www.facebook.com/profile.php?id=100090486944856
