Jaga sõpradega


Aeg-ajalt kostub mõne pildi puhul taas temperamentne vaidlus, kas on ikka hea, et see pilt töödeldud on ja kas tegemist ei peaks olema hoopis naturaalse tulemusega. 

Inimesed kritiseerivad, arutavad, solvuvad, muutuvad isiklikuks jne. Terve hunnik positiivseid ja negatiivseid emotsioone ühe jäädvustuse ümber ja villa vähem kui rubla ees. 

- REKLAAM -

Vaatame seda asja algusest peale, jättes seekord fantaasiatöötluse arutelu alt välja. 

Kui loodusnautleja satub mõnda ilusasse kohta, siis loomulikult tuleb see moment talletada fotokaamerasse, et jagada seda emotsiooni ka teistega. Hiljem koju jõudes avastab autor, et arvuti ekraanilt kuvab vastu hoopis teistsugune tulemus, kui mälupildis see oli. Värvid on tuhmimad kui tegelikult, osa pildist on väga ilus, kuid ülejäänud osa on kas tumemust või lumivalge. Seisis fotograaf ju küll pildistamise ajal otse, aga pilt on ikka ühele poole viltu. No ei ole seesama tulemus, mis reaalselt silmale avanes! 

Mis teha? Kas kustutada pilt ära ja süüdistada iseennast oskamatuses või lüüa käega kaaslaste  arvamusele ja postitada uhkusega mõnesse looduspildi gruppi? Küll teised vaatajad ikka aru saavad, milline see hetk tegelikult oli, emotsioon ei tuhmu niipea!

Erinevad inimesed, erinevad suhtumised ja oskused. Eks see olegi tavapärane läbilõige meie ühiskonnast – kes mida oluliseks peab. Võtame aluseks, et olgu selleks romantiline loojangupilt või mõne muu huvitava situatsiooni dokumenteerimine, on igal juhul on meie varjatud eesmärk anda edasi vaatajatele neid emotsioone, mis meid pildi tegemisel valdasid. Tehniliselt õnnestunud pilt teeb seda kordades paremini, kui hooletu nupuvajutusega jäädvustus. 

Toon siinkohal paar näidet. Mere ääres jalutades ja taamal horisonti silmitsedes on see ju tegelikult otse. Aga miks siis paljudel piltidel see ikka kiiva kisub? Peale kolmandat pokaali veini kisub horisont viltu ka reaalselt, aga jätame siinkohal ekstreemsemad olukorrad välja. Ma usun, et keegi ei pane oma viltuse pildi alla seletuseks, et vabandust, jõime veini. Ajage see horisont sirgeks ja saate juba korrektsema pildi. 

Või teiseks. Sedasama loojangut pildistades avastame koduarvutis, et taevas on just see mida nägime, aga maapind on üllatuslikult mustaks muutunud. Võib ka vastupidiselt, meri ja kivid on igati naturaalse tulemusega, kuid taevas on taga sisuliselt lumivalge. Küsige nüüd endalt, kas tegelikult ka nii oli?

Olen kindel et ei olnud. Inimsilmale avanes sootuks teine pilt, kui kaameraga jäädvustada õnnestus. Inimese silm näeb kordades rohkem pooltoone, kui seda teeb teie aparaat. Järelikult on kätte jõudnud hetk, kus tuleks kasutada erinevaid tehnikaid, et pildil oleks meie silma jaoks realistlik tulemus. Täpsemaid viiteid ja suunamisi saate lugeda meie teistest artiklitest ja nippidest. 

Siinkohal meenuvad mulle jälle need ütlused, et “ma pildistan ja postitan pilte nii nagu aparaadist tulevad ja ei töötle neid üldse”. Ehk siis autor on 100% naturaalse tulemuse poolt. Lohutuseks võin kohe öelda, et teie aparaadi sees “elab” üks pisike hiinlane või korealane, kes tegelikult selle pildi valmis meisterdab.  Jah, just need samad lühikest kasvu tegelased vanalinna tänavatelt on teadmiste ja oskustega kolinud sinu fotoaparaadi sisse ning toimetavad seal usinalt. Nende poolt välja töötatud algoritmide alusel pannakse see pilt murdosa sekundite jooksul kokku ning talletatakse kaardile. Aga tegelikult on sellel pildil vähe pistmist reaalse eluga. Ülepõlenud ja lumivalget taevast kohates saad isegi aru, et tegelikult oli asi ju hoopis kaugel sellest, mida reaalselt nägid. Seega väita, et otse aparaadist tulnud tulemus oleks see ehe ja naturaalne, on ilmselgelt vale. 

Olen alati võrrelnud pilditöötlust kokakunstiga. Mitte kellelegi ei meeldi süüa maitsetut ja jahust pannkooki, samuti ei õnnestu nautida lääget ja maitsetut suppi. Me paneme ju paljudele toitudele valmistamise käigus vastavalt maitse-eelistustele soola, pipart või teisi maitseained. Te ei paku ju külalistele mingit maitsetut lurri, põhjendades seda sellega, et kõik on see-eest täiesti naturaalne ja ehe. Miks ometi teed sa seda siis enda pildiga? 

Säti horisont sirgeks, eemalda tolmuplekid, värskenda veidi värve, lisa kontrastsust, teravusta jne. Täpselt nii nagu suppi keetes, näpuotsatäis soola, veidi suhkrut ja pipart ning supi ja pildi nautimine võib alata.

Kõik hea pole alati lõpmatuseni hea. Ära maitsestamisega üle pinguta. Usu mind, su külalised ei armasta tulitavalt vürtsist ega liiga soolast toitu. Sama analoog kehtib ka pilditöötluses. Värvipotti kukkunud pilt kiiskab silma ja näib ebaloomulikuna. Peamine on saavutada võimalikult realistlik tulemus täpselt nii, nagu sinu silm seda just sel hetkel nägi. Piiri ette anda on võimatu, kõik on puhtalt tunnetamise ja maitse küsimus. Mõned autorid on soovitanud seda loogikat kasutada hea maitse piiri tunnetamiseks – tee pilt valmis ja võta kolm sammu töötlust vähemaks. 

Ehk aitab see mõttelõng leida tasakaalu naturaalse ja nauditava pildi loomisel.

Kokkuvõtlikult tasub öelda, et üldjuhul on pildi töötlemine hädavajalik. Olgu selleks siis horisondi sirgu ajamine, tolmuplekkide eemaldamine, värvide ergastamine, teravustamine või mõni muu sarnane teguviis, aga ilmetut, tuhmi ja tumedat fotot ei naudi keegi. Ürita saavutada just see hetk, mida tegelikult nägid. Aga ära siis üle soola… 

 

 

 

Jaga sõpradega


- REKLAAM -