Kõik oleme näinud fotosid, kus on pildistatud näiteks liikuvat autot või jalgratturit ning tulemuseks on ilusasti fookuses olev objekt ja udune, justkui mööda kihutav taust.

Seletan selle efekti võimalikult lihtsalt lahti, et ka algajatel objekti kaasa vedamist ehk “panning” efekti võimalikult lihtne proovida oleks.

See ei ole Photoshopi järjekordne trikk, vaid eraldiseisev žanr või viis jäädvustada omapärasemaid pilte kui lihtsalt dokumentaalkaadrid. Samas mitte miskit üle mõistuse käivat siin ka ei ole.

- REKLAAM -

Foto: Pixabay

Alustuseks tasuks oma kaamera seadistada säriaja režiimile. See võimaldab sul valida sobiv säriaeg iseseisvalt ega mitte jääda lootma automaatikale. Selles ongi peamine konks. Ava ja ISO on siinkohal teisejärgulised. Nii et kui paned ühe parameetri paika, siis teised asjad tulevad juba poolautomaatselt või teadliku valikuna kaasa.

Eriti kasulik on see just muutuvates valgusoludes, sest piiratud ajaressursi tingimustes mässata kõigi kolme parameetriga on tülikas ja aeganõudev. Seda enam, et need objektid ju ei seisa paigal. Sageli on hea pildi saamiseks aega vaid loetud sekundid. Või isegi vähem.

Foto: Pixabay

Valida tuleks pikem säriaeg, millest lähtuvalt tekib või kaob ka “mööda kihutava tausta” visuaalne efekt. Liiga lühike säriaeg „külmutab“ liikumise koos teravama taustaga ja efekt ongi kadunud. Liiga pikk säriaeg seevastu udustab küll tausta, aga ka peamist objekti on liiga kaua fookuses raske hoida. Kogemuste varal võin öelda, et sobilik säriaeg on optimaalne vahemikus 1/30 kuni 1/125 sekundit. Kahjuks pole universaalselt säriaega välja pakkuda, sest mida kiiremini objekt liigub, seda lühem peaks olema ka säriaeg. Näiteks jooksja pildistamisel pigem 1/30 ja kiirele autole 1/125 sekundi kanti.

Hea tulemuse saavutamiseks tuleb kaameraga liikuda horisontaalselt objekti liikumisele kaasa. Idee seisnebki ju selles, et koos kaamera liigutamisega udustate tausta ja samal ajal üritate hoida pildistatavat objekti fookuses ja kaadris paigal. Soovituslik on vajutada päästikule alles siis, kui objekti kulgemine on sinu kaameraga ligi 90 kraadise nurga all. See tähendab, et see objekt ei lähene sulle ega kaugene sinust ning püsiks ilusti fookuses. Antud olukorras on vaja täpset ja kiiret fokusseerimist ning selle säilitamist.

Foto: Pixabay

Tavaliselt on see saavutatav kahel viisil:

Automaatteravustamine – lülita sisse oma kaameral pideva teravustamise režiimi. See aitab kogu liikumise kestel hoida objekti fookuses. Ka teravustamispunktide hulk sõltub sinu objekti suurusest. Oluline on ju see, et kaamera tunneks liikuva objekti ära ja oleks suuteline sellele fokusseerima. Probleemiks võivad olla liiga väikesed objektid, hämar valgus jne.

Manuaalne teravustamine – kui tead, kui kaugelt objekt sinust möödub (näiteks jalgrattur mööda teeserva), siis on võimalus teravustamine ära teha käsitsi. See variant kindlustab vähemalt selle, et su objekt on ilusti fookuses. Reegel on ju see, et kui me loodame liigselt automaatika peale, siis vajalikul hetkel veab see alt.

Kaamera käes hoidmisel on tegelikult täiesti hästi võimalik hoida objekt fookuses ja teravana ka suhteliselt pika säriaja kestel, aga see eeldab head kogemust ja vastupidavust. Kui see töövoog pole veel nii sisse juurdunud, siis heaks abimeheks on nagu alati statiiv. Oluline on, et sa oma pilti ära ei väristaks. Liigne hägu pildil ei tule kuidagi kasuks. Kasuta statiivi või monopoodi – need abilised aitavad sul vähendada ka üles-alla kõikumisi.

Foto: Pixabay

Eelnevalt jäi märkimata ka asjaolu, et piisav kaugus objektist on sama oluline, kui varasemad tehnilised nüansid. Liigne lähedus objektile võib tekitada automaatikas raskusi teravustamisega (sõltub muidugi kasutatavast tehnikast). Samamoodi on keerulisem objekti kaadris hoida tema liigse suuruse tõttu. Nii et vajadusel astu samm või kaks tagasi ja veendu, et sul oleks piisavalt ruumi enda ja liikuva objekti vahel.

Samamoodi on oluline ka juba eelnevalt veenduda, mis jääb taustaks. Kas see võib sinu pilti positiivselt võimendada või tekitab hoopiski vastupidise efekti? Kui objekt ja taust on hästi kontrastsed ning taustavärve on vähemalt kaks, siis on sinu pildid kindlasti rohkem pilkupüüdvamad kui samatoonilise ja igava taustaga tulemused.

Foto: Pixabay

Loodan, et see tehnika on järgi proovimiseks piisavalt huvitav. Tegemist on hea võimalusega jäädvustada erinevat sorti spordiüritusi või ka väiksemaid tegelasi mitmetelt sündmustelt, samuti viia lihtsalt tavaline tänaval klõpsimine uuele tasemele.

- REKLAAM -