Äärmiselt ebapatriootlik on soovitada raha niigi virelevalt Eesti fotomaastikult välja viia, aga kui asi puudutab fototöötlusi, siis teatud juhtudel on see nii majanduslikult kui emotsionaalselt ainuõige samm.
Eks meil kõikidel on vahel vaja mõnelt fotolt toode või inimene eraldi välja lõigata või muud manipulatsiooni kasutada.
Olen seda teenust isegi kümmekond korda pidanud tellima, sest ega ma eriline Photoshopi meister pole ja igasugune elementide välja lõikamine on paganama tüütu ja aeganõudev töö. Fotojuttude kaasasutaja Jan, kes igapäevast leiba teenib ISKU mööblisalongi juhatades, on tootefotode puhul töötlusteenust kasutanud kordades rohkemgi. Kogemused on meil aga sarnased.
Eestis on selle teenuse tellimisel kaks vastikut „aga“.
Esiteks tundub meie majanduslikult õilmitsevas riigis minimaalseks rahaühikuks olevat kümme eurot. Isegi täiesti algajad töötlejad, kes on avastanud Photoshopi võlud, küsivad väga ebakvaliteetse tausta eemalduse eest viis eurot. Kogenenumad ei liiguta alla „kümneka“ lillegi ja päris kogenud töötlejad suisa räuskavad nende „viieka“ eest teenusepakkujate suunas, sest nad solgivad turgu. Ühesõnaga klassikaline viha täis Eesti elu.
Teiseks. Tegijal juhtub nii mõndagi ja ka parimatel ei tule esimese lauluga alati tulemus perfektne. Kõik on arusaadav. Mis aga kohe kuidagi ei lähe, on see, et tellijal tuleb veel taluda vingus nina, kui julged töötlejale väikeseid töövigu näidata ja paluda need korda teha. Ebameeldiv, lihtsalt ebameeldiv. Loomulikult nimesid ei sobi nimetada, aga iseäranis nõmedaks läks olukord paar aastat tagasi, kui 30 euro eest kaks taustaeemaldust teinud töötleja päriselt keelduski parandusi sisse viimast ja järgmisel päeval sain ühiselt tuttavalt Messengeri kirja, miks ma seda toredat inimest peedistan.
Peedistamine seisnes siis selles, et ma väljendasin töö tulemuse osas rahulolematust, töötleja saatis mu kuu peale ja mina maksin täissumma talle ikkagi ära, lisades otsa, et sellist teenust küll kellelegi soovitada ei saa. Mul oli vaja korralikku väljalõiget, aga asi lõppes sellega, et pidin tund aega ise parandusi tegema ja taluma omakorda tagarääkimist, milline paha klient ma olen.
Venelased ütlevad kogu selle jama peale tabavalt nii: „Нахуй надо такую хуйню“.
Nüüdseks olen kohalikud fototöötlejad mõttes kuradile saatnud ja kasutan ainult välismaiseid teenuseid.
Erinevate fototöötlusteenuste pakkujaid leiab netis surfates ilmselt sadu, aga mulle sümpaatseimaks osutus https://www.clippingworld.com/, mille peakontor asub USA-s New Jerseys ja „tootmine“ Bangladeshis, kus kolmes (sic!) vahetuses töötab 150 fototöötlejat! Pole olemas töötlust, mida nad ei teeks, alates lihtsast taustaeemaldusest kuni kahjustatud fotode taastamiseni.
Valisin selle artikli jaoks kõige keerulisema foto, mida oma repertuaarist leidsin – autoportree iseendast, karvane Hunt Kriimsilma mask peas – ja tellisin taustaeemalduse nii valgel taustal kui läbipaistva taustaga png-failina.
Tellimuse esitasin õhtul kell 11 ja hommikul ärgates oli tehtud töö meilboksis. Hind oli 90 USA senti ehk umbes 75 eurosenti ja ka tulemus oli igati talutav.
Mis aga kõige mõnusam – faili saatis mulle ettevõtte juhataja isiklikult koos küsimusega, kas olen tööga rahul või soovin mingeid lisaparandusi. 75 sendise tellimuse puhul!!! Milline teenindus!
Hakkasin erinevate fotograafidega sel teemal pikemalt vestlema ja selgus, et me Janiga pole kaugeltki ainsad, kes Aasia töötlusvabrikuid kasutavad (Jani valik oli muideks https://clippingpathlab.com/).
Mitu suures mahus tootefotograafiaga tegelevat fotograafi kinnitasid, et kasutavad juba aastaid võõrtööjõudu, sest neil endil käib sadade või tuhandete piltide töötlemine lihtsalt ajaliselt üle jõu ja eestlaste teenus (loe: ka teenindus) on a) nii kallis ja b) nii kehv, et pole mingit isu raskelt teenitud raha Eestisse tiirlema jätta ainult seetõttu, et saad teenust tellida emakeeles. Üldlevinud terminid on ju niikuinii töötlusprogrammides inglise keeles ja kes kohe üldse väljamaakeeli ei räägi, saavad abi kasvõi Google Translate’ist.
