Vintage ehk vanakooli objektiivide all peetakse silmas objektiive, mis olid algselt mõeldud filmi-kaameratele. Põhimõtteliselt saab üldistada, et kõik eelmisel aastatuhandel toodetud objektiivid ongi vanakoolikad, sest just millenniumi vahetusega saabus digifotoajastu.
Nagu juba märgitud, on vanad objektiivid odavad. Alustavale ja/või tundliku eelarvega fotosõbrale on mõnekümnest eurost algavad torud suurepäraseks, vahel ka ainsaks võimaluseks testida, kuidas erinevate fookuskaugustega objektiividega klapp on. Valdavalt manuaalfookusega, fikseeritud fookuskaugusega objektiivid pole muidugi võrreldavad tänapäevastega, kuid mitte kõik ei ajagi viimast kvaliteeditärni taga. Fotogurmaanile tähendab aga termin vintage-lens midagi rohkemat. Kes pildistamist kunagi filmikaameraga alustasid, neile on vanade objektiivide kaamera ette keeramine retk tagasi algusaastatesse. Nostalgia seguneb sooviga ennast proovile panna ja oma tehnilist võimekust kontrollida — nii on igal endast lugupidaval staažikal fotograafil üks vana Jupiter ikka kuskil sahtlipõhjas alles.
Kes aga on fotograafina alustanud digiajastul, neile tähendab vintage-lens võimalust hüpata välja neljakohalistest hinnalipikutest ja tehnilisest korrektsusest, mille jahtimine tasapisi naeruväärseid mõõtmeid võtma on hakanud. Kuulun ka ise siia gruppi ning vanakooli objektiivide vastu tekkis huvi umbes 2 aastat tagasi, kui kaasaegse tehnikaga pildistamine ära tüütas ja hing midagi enamat ihkas. Õnneks või kahjuks oli seda „enamat“ väga kerge defineerida, sest internetiavarustes õitsesid vintage – objektiividega tehtud pildid, mida kaasaegsete vidinatega kuidagi järgi teha ei õnnestu. Veidrad halod, fantastilised bokeh’d, sillerdav valgus — see kõik on väga eriline. Andsin sõrme, võeti käsi ja nüüd olen eBay igapäevane külaline, et midagi uut ja huvitavat leida ning osta.
Kui kasutatud kraam just käest-kätte ei liigu, siis soovitangi igal juhul osta kaup eBay vahendusel. Erinevalt suvalisest Saksamaa või Slovakkia veebipoest pakub eBay ostjatele „raha tagasi“ garantiid, mille raames on võimalus makstud eurod kontole tagasi saada, kui kaup erineb oluliselt reklaamitust või ei tulegi üldse kohale. Paljudele kaupmeestele on eBay ainus aken maailma ning seal käituvad nad oluliselt korrektsemalt, kui suvalise välismaalase telefonikõne peale, kes pealtnäha rumalaid täpsustavaid küsimusi esitab. Olen jagelenud telefonitsi erinevate sakslaste, slovakkide, ukrainlaste ja ameeriklastega ning alati jõudnud järeldusele, et ilma eBay vahenduseta on tehing liiga riskantne. Kindlasti on olemas väga korralikke ja usaldusväärseid kasutatud kraamiga kauplevaid veebipoode, aga isiklikult pole ma neid veel üles leidnud ja aastakümneid vanade objektiivide ostul tuleb lisagarantii ainult kasuks. Kui müüja pahatahtlikkuse vastu aitab eBay „raha tagasi“ garantii, siis iseenda teadmatuse vastu see ei aita ja sestap tasuks mõned nüansid enne tehingu sooritamist üle kontrollida, vajadusel ka kaupmehega kirjavahetust pidada ja lisainfot või fotosid küsida. Toon välja levinumad probleemkohad, mis väärivad enne tehingut kindlasti tähelepanu.
Ühilduvus. Mitte kõik vanad objektiivid ei ühildu kõikide kaasaegsete digikaameratega. Tõsi, meistrimehed teevad teibi ja epoksiidliimiga imesid, aga et asi ka asja moodi välja paistaks ning vana objektiiv teeks uue kaamera ees korraliku pildi, peavad tooted omavahel sobima. Esimene ja lihtsam asi, mida sobima saada, on bajoneti läbimõõt. Hiinas (appi tuleb jälle eBay) toodetakse kõikvõimalikke erinevaid adaptereid ja nende abil saab paljud objektiivid korralikult tööle. Teine ja keerulisem faktor on sensori ja bajoneti vaheline kaugus, mis kehvemal juhul on uue kaameraga väiksem, kui objektiiv nõuab. Kui nii, siis ei aita ka adapter, kaugele teravustamise võimalus kaob ära ja objektiiv on kaamera ees ainult poolenisti funktsionaalne. Kuna objektiivide ja kaamerate kombinatsioone on tuhandeid, siis iga uue isendi soetamisel tasub enne korralik eeltöö ära teha. Ideaalis võiks soetatava objektiivi ja kaamera vahel olla kiibiga adapter, mis annab helisignaaliga fookuse lukustumisest märku. Kui korra seda proovida, siis tagasiteed enam pole, sest meeletu hulk praaki jääb tootmata ja keskenduda saab fotografeerimisele, mitte teravustamisel silmade punnitamisele.
Kriimud klaasil. Aastakümneid vanad objektiivid on tihtipeale räsitud välimusega, sest tööriistad ikka kuluvad. Kui aga klaasidel on nähtavad kriimud peal, on see tunnistus hooletust hoidmisest ja ainult objektiivi testimine näitab, kas kriimud ka pildikvaliteeti mõjutavad. Pigem tasub kraabitud klaasidest eemale hoida.
Õli labadel. Õli labadel pole otseselt suur probleem, aga kui seda pritsib läätseelementidele, tuleb teha objektiivile suurpuhastus, mis võib odavama toote hinna vabalt kahekordseks muuta (kulu ca 25-30 €). Lisaks kleepuvad õlised labad üksteise külge ja ava reguleerimine on füüsiliselt raskem. Puhastamine maksab mõnikümmend eurot.
Hallitusseen. Pikalt niiskes olnud asjad kipuvad hallimata minema. Kui labadel või läätseelementidel on hallitusseen, tuleb objektiiv ära puhastada. Taaskord on väljaminek 25-30 €. Iseäranis kallimate pruugitud objektiivide puhul tekib küsimus, miks müüja seda kulu enda kanda ei võtnud. Äkki on objektiiv raisus ja puhastamine tulutu töö?
Tolm. Sarnane mure, nagu kriimudegagi. Tolm võib, aga ei pruugi pildikvaliteeti mõjutada. Kui kaupmees keeldub vastu valgust objektiivi otsevaadet pildistamast, hoidke parem eemale. Üldiselt tolm pilti ei mõjuta, aga kui pisikesed ebemed on hakanud üheks pallikeseks kleepuma, siis võib foto välja näha nii, nagu oleks läätsel veepiisk. Meistrimehed saavad objektiivi tolmust alati puhtaks.
Vääristus. Tegemist on parima ja halvima asjaga, mis objektiividele on välja mõeldud. Parim seetõttu, et vääristus kaotab valguse difraktsiooni ehk murdumise, mis tänaste kvaliteedistandardite järgi pildi nihu keerab. Halvim seetõttu, et vääristuse puudumine tekitab ülilahedat difraktsiooni, mis muudab iga foto omanäoliseks ja kordumatuks. Paljud fotograafid ostavad vanasid objektiive lisaks huvitava bokeh’i tõttu just difraktsiooni tekitamiseks. Kuna paljusid objektiive on tulenevalt nende pikast tootmisperioodist saadaval nii vääristusega kui ilma, tasub endale enne põhjalikult selgeks teha, kas vääristus on vajalik või vastupidi, selle puudumine on vajalik.
Testpildid. Kui kaupmees ei esitle tootegaleriis näidispilte, paluge tal need teha ja suure resolutsiooniga üle vaatamiseks saata. Ainult nii saab veenduda, et objektiiv on võimeline teravustama ning et pildikvaliteet pole muudel eespool märgitud põhjustel kannatada saanud. Üldiselt on eBay kaupmehed lahked ja tahavad äri huvides oma renomeed puhtana hoida, sestap on pisikeste eelteadmistega ostlemine seal küllaltki turvaline. Korra olen seal siiski petta saanud, sest reklaamitud puhta objektiivi asemel saadeti mulle õliste labadega Pentacon 135 mm F2.8. Kuna objektiiv töötas, siis jätsin tehingu tagasi pööramata.
Vanad objektiivid pole kindlasti kõikidele.
Ainult autofookusega pildistajatele on lisatöö parajaks nuhtluseks kaelas, sest manuaalsed torud vajavad kordi rohkem tähelepanu, kui „klõps-klõps ja pilt valmis“-fotograafid oleks valmis ühele fotole kulutama. Lisaks ei ole ega saagi olla nende kvaliteet võrdne tänapäevase tipptehnoloogia abil toodetud objektiividega.
Usun, et sobilik oleks tuua paralleel peagi algava Tartu maratoni taustal — vanakooli objektiividega pildistamine on fotograafidele sarnane väljakutse, nagu kogenud suusasõbrale maratonil puusuuskade alla kruttimine. Milliste vanade suuskadega aga rajale minna, jäägu igaühe enda otsida ja otsustada!
