Tuhanded kaameraomanikud on mingil hetkel unistanud, et pildistamisest võiks saada nende põhiline sissetuleku allikas. Teeme asja lihtsaks ja toome välja 10 põhjust, miks see on väga niru idee.
1. Puudub püsitulu
Kui te pole just korraliku stuudio perepiltnik ja teil puudub aastate jooksul välja kujunenud pikk püsiklientide nimekiri, siis ilmselt olete tavaline peost suhu elav füüsilisest isikust ettevõtja. Töö intensiivsus ja selle leidmine sõltub paljuski tehtud reklaamidest ja promomisest. FIE-na saate ise valida enda soovide järgi töökoormust ja ulatust. Kuid enne, kui midagi saate reaalselt maha müüa, tuleb tekitada ostjates piisav huvi ja veendumus, et tulemus on ka paljulubav. See paraku ei juhtu üleöö ning edu nimel tuleb näha aastaid vaeva. Lisaks annavad igatsorti majanduslikud langused koheselt tunda, sest fotograafiteenuse kasutamine ei kuulu paljude tellijate jaoks prioriteetsete tegevuste edetabelisse.
2. Tihe konkurents ja kahanev maine
Odavama otsa fototehnika on muutunud väga rahakotisõbralikuks, mis annab võimaluse paljudel inimestel seda soetada ja fotograafina leiba teenima hakata. Tegemist on luksusega, mida varem said endale lubada üksikud väljavalitud. Ehkki mõõdukas konkurents on tervitatav ja edasiviiv jõud, siis avar ligipääs suhteliselt hea kvaliteediga ja soodsa hinnaga fotoinventarile on teinud turule mõnes mõttes karuteene. Paljud algajad ihkavad innukalt kogemusi ja midagigi teenida ning selle reklaamimine ei ole netiajastul ülemäära keeruline. Sageli on kuulda, et teenus tehakse ära poolmuidu või suisa tasuta – rahvakeeli solgitakse turgu. Asi pole ainult hinnas, vaid ka kvaliteedis – ostad odava teenuse, saad ka odava tulemuse. Klientide rahulolu aga kukub ja eelarvamused fotograafide suhtes süvenevad.
3. Loomingu vargus
Veebiavarustes on ligipääs paljude autorite loomingule vabalt tagatud, failide alla laadimine, tihtipeale originaalsuuruses, pole mingi kunst. Kopeerimine ja kasutamine enda hüvangu eesmärgil on küll ebaseaduslik, aga raputame tuhka ka iseendale pähe. Palju me tegelikult tahame ja suudame jälgida ning avastada kopeeritud pilte ja nende kasutust? Toome lihtsustatud näite – teen maailmakuulsa fotograafi pildist endale koopia T-särgile ja käin sellega aastaid, ilma et keegi midagi ütleks või teavitaks. Mitte kedagi ei huvita tegelikult, kust ma selle pildi sinna särgile sain. Või fotograaf avastab, et tema pildiga on keegi teine enda pildigaleriis uhkustanud. Kes jõuab selles infomüras kätt pulsil hoida? Nõiaring…
4. Tasu on kesine
Tiheda konkurentsi tingimustes ei saa ka enamus meisterfotograafe küsida kümme korda suuremat tasu, kui nende algajast naaber. Kuhjaga amatööre turul toovad hinnad kiirelt alla ja kuidas peakski vaene klient oskama eristada terasid sõkaldest? Hinnatundlik klient vaatab, et odavam teenusepakkuja on ka enam-vähem tegija, hind on päris soodne ning ongi kaubad koos. Latt on küll mitu astet madalamale toodud, aga nii mõnegi kunde jaoks on ka see piisavalt hea. Tähtis on ju see, et odavalt sai.
5. Palju aega kodust eemal
Fotograafia on olemuselt rohkeid emotsioone pakkuv tegevus, eriti kui sellega kaasneb edu ja palju tööd. Kui teil läheb hästi, siis on ju patt seda kärpida ja piirata. Kui oled noor ja aktiivne ning keegi otseselt kodus teid ei oota, siis polegi üldse probleemi. Avastage maailma, rännake, koguge emotsioone ja kogemusi ning kõik ongi „fun“. Aga pereinimesene peate tihti valima, mis on prioriteedid. Õnnelik elukaaslane, lauamängud lastega või rahulolev klient? Igavene küsimus… 🙂 Üldiselt on see mure igal ettevõtlikul inimesel, aga erinevalt veebipoe pidamisest fototeenust kodukontoris ei paku.
6. Kibestunud kliendid
Me kõik tunneme neid kliente, kes ootavad fotograafilt ja tema kaameralt enamat kui võimalik. Pulmas peab pruudi pilgu läbi olema kõik perfektne ja täiuslik, sealhulgas muidugi pulmapildid… Ühelt poolt on see ootus arusaadav, teisalt ei oska tellijad lihtsalt reaalsuse ja võimalustega arvestada. No väikesest peopaigast pole lihtsalt võimalik kuvada lossi mõõtu tulemust! Selliste pettumuste vältimiseks on sageli vajalik pikaldane eeltöö ja korduvad läbirääkimised oodatud tulemuste osas. Olgu pulm või kooli lõpetamine, korralik portfoolio ja kliendil selle seast näidiste valimine päästab fotograafi ebamugavast olukorrast, kus ta peab kaitsma ennast millegi eest, mida ei saagi reaalselt teha.
7. Tasuta töö ja segadused sõpradega
Nii mõnigi inimene arvab, et kui sul on korralik fotoaparaat ning muu fotovarustus, siis pole eriline probleem seda kasutada ja mõned head pildid teha. Ei saa ju head juhust raisku lasta! „Kuule, kas sa saaksid oma kaamera sellele üritusele kaasa võtta?” “Hei! Kas sa saaksid mulle mõne pildi saata sellest õhtust?” Need on fraasid, mida pidevalt kuulma hakkad, kui fotograafina alustad. Pole harvad ka juhud, kui sõbrad-tuttavad suisa solvuvad, kui sa pole valmis pilti tegema.
8. Kallis varustus
Kvaliteetne profivarustus ei ole kaugeltki odav. Alustavale fotograafile on paljud lisavidinad liigkõrge hinnaga, et neid korraga ja vajalikus ulatuses endale soetada. Olles professionaal, siis inimesed ootavad teilt teatud tasemega tulemust, aga ajale jalgu jäänud või pooliku varustusega on seda väga raske teha. Jah, öeldakse küll, et pildi teeb fotograaf, mitte kaamera, kuid teatud tasemest alates on väga hea tehnika ikkagi vajalik ja nõutav. Puhtfüüsiliselt ei ole võimalik head tulemust vormistada, kui kaamera seda reaalselt ei võimalda.
9. Sama asi iga kord
Pole tähtis, millises fotovaldkonnas te töötate. Kui soovite olla edukas, siis tuleb leida endale õige nišš, millega edasi tegutseda. Oled sa sündmuste fotograaf või teed stuudios perepilte, midagi hakkab alati domineerima, sest igale poole areneda ei jõua. Selle pahupooleks on aga korduvad situatsioonid, sarnaste soovidega kliendid, kõik on jälle ja jälle ühesugune. Nii see küllastus ja igavus peale tulebki.
10. Üks ja seesama töövoog
Mõni fotograaf veedab rohkem tunde arvuti kui kaamera taga – samad töövõtted sadade erinevate piltide kallal. Samad filtrid ja töötlused päevast päeva. Rutiin murrab loomingulisuse ja muutub tükitööks. Sekka tahaks midagi uut ja põnevat, aga portfooliot sirviv klient valib ikka ja jälle sama sissekäidud raja. Eks turvalisem ongi ju valida toimiv töötlus, mitte hakata nullist eksperimenteerima, aga maakeeli tuleb fotograafil lihtsalt kopp ette.
