Igal alustaval fotograafil läheb kaamera valimisel juhe kiirelt kokku. Valik on liiga suur ja kõikse hullem on, et kuskilt foorumist nõu küsides on arvamused alati erinevad – asi nimelt selles, et universaalset „maailma parimat“ kaamerat lihtsalt pole olemas ja vastus sõltub sellest, kellelt küsida.
Kõige lihtsam on muidugi soovitada midagi professionaalidele mõeldu hulgast ja ilmselt kaameraomanik ei pettu. Paraku maksavad need liiga palju ja kui fotosõber sellega midagi erilist teha ei taha või oska, siis oleme ausad, targem oleks osta endale sama raha eest mõnda väikelinna korter, mitte kulutada seda peotäie elektroonika peale, mida kunagi lõpuni ära ei kasutata.
Nagu kõikide asjadega siin maailmas, taandub ka kaamera valimine sellele, mida fotograaf sellega teha tahab. Tihti on probleemiks, et algaja ju ise ka ei tea, kuhu ta välja areneb, nii eks ta üks lõputu puusalt tulistamine on, kui just…
Et otsatut arutelu natukenegi loogiliselt lahti kirjutada, proovin läheneda sellele teemale tavapärasest metoodilisemalt, otsides vastuseid läbi erinevate žanrite ja seeläbi hinnates ka erinevate kaameratüüpide parameetreid, ühtegi kaubamärki kordagi nimetamata. Ainsaks täpsustuseks märgin, et üldiselt on kergemad ja kiiremad hübriidkaamerad peegliga keredele silmi ette tegemas ja kuna hübriidide objektiivide valik geomeetriliselt kasvab ning ka ergonoomika paraneb iga uue mudeliga, siis hakkavad argumendid peegliga kaamerate ostmisel ära kaduma.
Enne žanrite kallale minekut aga annan kiirjuhendi selle kohta, milliseid kaameraid üldse turult soetada on võimalik. Väga labidaga lüües keerleb asi ümber sensori suuruse, sest see määrab, kui suured saavad olla pikslid ja nende vaheline ala – mida suurem, seda parem, sest siis ei “nakata” üksteise otsa kuhjatud pikslid üksteist ja pildikvaliteet tuleb ekstreemsemates oludes parem.
- Telefon – igamehe klõpsutamiseks, selgelt kõige lahjem valik, sest sensor on kärbsemusta suurune.
- Kompaktkaamera ehk maakeeli seebikas – välja surnud kategooria, mille soetamiseks enam ühtegi asjalikku argumenti ei leia. Telefonid on turu neilt lihtsalt ära võtnud.
- Super-zoom. Sisu on kompakti oma, sensorid tavaliselt ka, kuid neile on ette ehitatud võimsa suumivahemikuga objektiivid, võimsamatega saab kuu kraatrid vabalt kokku lugeda.
- Bridge ehk üleminek kompaktilt tõsisemate ja vahetatavate objektiividega riistapuude vahel. Tavaliselt vähemalt tollise diagonaaliga sensoriga bridge-kaameratel on profikeredega võrreldes sarnane funktsionaalsus, kompaktidega võrreldes natuke suurem sensor ja tavaliselt mõistliku suumivahemikuga sisse ehitatud objektiiv.
- Poolkaadersensoriga (APS-C) kaamera on juba korralik riistapuu, kuid sensori suurusest tingitult mõeldud siiski eelkõige harrastajatele, kuna kõike sellega teha ei kannata.
- Täiskaadersensoriga kaamerad on tõsised tööriistad, mis ei vea enam üheski olukorras naljalt alt. Elukutseliste ja tõsiste harrastajate tööriistad.
- Keskformaatkaamerad, millel on kõige suurem sensor, on juba fotogurmaanide ja tippude pärusmaa – algajal pole sellega absoluutselt mitte midagi peale hakata.
- Eriotstarbelised kaamerad nagu kiirpildikaamerad, seikluskaamerad jms, mis on ja jäävad nišitoodeteks.
Nagu alguses viitasin, siis algajad ju ise ka ei tea, kuhu nad jõuda tahavad. Sestap soovitan päris esimese kaamera otsijatel soetada alustuseks endale mõistlik bridge-kaamera, millega on toimetamisruumi kõige rohkem ja edasi arenedes pole sellega põhjust ka lutsu visata, kuna see sobib väga hästi nn teiseks või varukaameraks.
Nüüd aga žanrid.
1. Selfie
Nagu eneseabiõpikud kirjutavad, kõigepealt tuleb iseendaga hästi läbi saada. Esimene kategooria on selfie ehk endel ehk enekas ehk autoportree.
Kui sa oled mingil põhjusel keskendunud iseendast piltide tegemisele (Instagram vms), siis piisab korralikust telefonist. Pole mingit põhjust raha raisata, Instagram keerab ka parima pildi niikuinii tuksi. Sama kehtib sotsiaalmeediasse videote postitamise kohta – suunamudijate üheks kaubamärgiks on kodukootud tehnilised lahendused, mitte viimase vindi peal 8k videod koos hüper-mega-giga valgustusega.
2. Portreed ja üritused
Teiste inimeste pildistamine on märksa suurem vastutus, kui iseendast vannitoa peegli ees ülesvõtete tegemine. Täna ehk piirdub asi sotsiaalmeediaga, kuid arenedes tuleb valmis olla selleks, et pilt sobiks ka välja printida. Isegi, kui fotograaf ei taha muutuda elukutseliseks ja kingib niisama oma sõpradele fotosid nende lastest või perekondlikest üritustest, siis võiks see pilt ikka päriselt ilus ja puhas olla.
Minu isiklik soovitus on soetada minimaalselt APS-C sensoriga kaamera, ideaalis aga odavam täiskaader. Miks? Mida väiksem sensor, seda vähem läheb pildi taust sama objektiiviga uduseks. Popi nimetusega bokeh on aga nagu garneering toidu kõrval – kui ta on olemas, siis sa ei näe seda, kui tomativiil ja salatileht on aga taldrikult puudu, siis hakkad kohe pirisema. Meistrid võivad vastu vaielda ja õige kah – kõvad fotograafid teevad ka ilma uduse taustata sellised pildid, et ohh-ohh-ooo, algaja paraku mitte. Algajale on seda garneeringut hädasti vaja.
Nendin igaks juhuks ära, et väiksemate sensoriga kaameratele on suurema avaga (loe: udusema esi- ja tagaplaaniga) objektiive odavam toota, nii et teoorias on võimalik asendada täiskaaderkaamera f/1.8 objektiiv lihtsalt umbes sama kalli f/0,95 näiteks MFT kaamerale mõeldud objektiiviga – saad enam-vähem sama tulemuse, aga kui sa juba inimesi oled otsustanud pildistama hakata, siis loevad ka järgmised parameetrid, mida ei telefon ega pisisensoriga kaamerad tagada tavaliselt ei suuda.
Kuna siia kategooriasse käivad ka pulmad jms uhked peod, siis oleks siiski arukas investeerida tõsisemasse tehnikasse.
3. Sõbrafotograafia
Kui keegi ei kavatse ühtegi sinu tehtud pilti mitte kunagi välja printida, siis äkki piisab hoopis kiirpildikaamerast? Telefonist piisaks ka, aga nendega on see niru lugu, et saadad selle foto kellelegi Messengeri või meilile ja sinna ta jääb. Kui sa tahad olla seltskonna hing ja õhtu superstaar, siis ühe korraliku lauamängu lahingu või viinavõtu jäädvustamiseks sobivad kiirpildikaamerad nagu rusikas silmaauku – vaata ainult, et sa ostad sellise kaamera, millega on võimalik sama faili mitu korda välja suristada ja igale laua taga istujale pilt minuti pärast pihku pista. Kõik on teile tänulikud! Ära lihtsalt unusta, et iga väljatrükk maksab, tavaliselt on hinnaks veidi üle ühe euro tüki kohta (kui te just paberit Hiinast ei telli, mida paljud ka praktiseerivad).
4. Loodus
4.1 Matkamehe loodusfoto ehk metsaalune ja muu pudi-padi
Kui sa oled matkasell ja keskendud matkamisele, siis keskendugi matkamisele. Omast kogemusest tean väita, et fotokola kaasas tarimine rikub matka ära nii endale kui kaaslastele. Niisama lahedate asjade jäädvustamisel veavad telefonid ilusti välja. Niikuinii on see jäädvustus iseendale, mitte mõnele kõrgetasemelisele fotokonkursile. Ära lihtsalt vaeva oma pead, millist kaamerat sa ostma peaks. Ei peagi.
4.2 Maastik (aga ka linnamaastik!)
Ei mingit hinnaalandust – kui vähegi rahakott lubab, osta täiskaaderkaamera. Peale esimest 10 000 pilti sa tänad mind selle „raiskama suunamise“ eest. Asi on lihtne – valguse ja varjude kontrastid on maastikel suured ja lahjemad sensorid ei vea välja. Pealegi, parimad objektiivid tehakse just täiskaaderkaameratega sünkroniseeritult ja maastikupiltide puhul on objektiiviläätsede moonutused (ehk kummi venitatud puud ja majad) esimesed asjad, mis silma kargavad. Kui sa tahad teha tõesti head pilti, jäta igasugused vahepealsed vidinad vahele ja mine otse edasijõudnutele mõeldud tehnika peale. Raha läheb omajagu, aga pildid tulevad ka korralikud (eeldusel, et sa natuke pildistada ka oskad).
4.3 Linnud ja loomad
Me räägime ikka vabas looduses ringi kondavatest loomadest. Midagi parata pole, neid lahja tehnikaga taga ei aja. Kiire sarivõte, kiire autofookus ja kõrge ISO-taluvus on hämaras padrikus põtru või händkakke jahtides hädavajalikud. Tehnika peab olema absoluutne tipp ühe mööndusega – kuniks pildistad ainult päise päeva ajal, siis annab poolkaader oma suurendusfaktoriga isegi täiskaadrile silmad ette. Tean fotograafe, kellel on suisa kaks kaamerat loomade-lindude pildistamiseks. Päevaseks ajaks on poolkaaderkaamera (neil on tavaliselt veidi kiirem sarivõte, vähemalt kesktaseme kaamerate puhul), hämaras keeratakse aga sama tipp-optika täiskaadri ette ja jäädakse luurele, vahel on ISO numbrid (mis on ka hämarate ürituste pildistamisel ülioluline!) ehk sensori tundlikkus nii põhja keeratud, et odavamad kaamerad lähevad selle peale lihtsalt põlema.
5. Makrofotograafia
Kui sul pole ambitsiooni minna lume või tiigi seest kärbsemusta suuruseid sitikaid otsima, vaid makrofotograafia piirdub lähivõttega liblikast või lillest, siis peaaegu nagu eraldi kaamerat vaja polegi – telefon teeb ka midagi ära. Kõrgtasemelise makrofotograafia jaoks on aga poolkaader minimaalne, täiskaader soovituslik, sest head makropildid on midagi kordumatut ning kurb, kui telefoni säbrune pilt ei kannata trükisuurust välja.
6. Ööfotograafia
Kõige lihtsam vastus üldse. Ka parim poolkaader kannatab öösel pika säriajaga puhta pildi tootmisel välja umbes ISO 1000 (jah, ka need, mida peetakse poolkaadrite lipulaevadeks – ise testisin!), professionaalidele mõeldud täiskaadrid aga alles köhatavad viisakalt ISO 4000 peal, isegi 8000 pole uuemate püsside puhul enam midagi müstilist. Kuid kahestopine vahe (1000 vs 4000) on öösel a ja o ehk ühel juhul on taevasse puistatud korrapäratult natuke tähti, teisel juhul on peale saadud Linnutee terves oma aus ja hiilguses (muidugi, objektiivi ei tasu siin ka väga alahinnata, aga siiski jääb mõte samaks).
7. Sport
Kui pildistatav pole just malevõistlus, siis kiirus loeb ja mitte ainult sarivõtte kiirus, autofookuse võimekus on vaat et tähtsamgi veel. Täiskaader. Punkt.
8. Moefotograafia ja muu stuudiotöö
See kisub juba elukutseliste pärusmaale. Mõni teeb pilti täiskaadriga, mõni ostab veelgi kallima keskformaadi, aga viiesaja eurose keskklassi „junniga“ pole mõtet glamuuri purustama minna. Glamuur purustab sinu.
9. Toote (sh toidu-) fotograafia
Kuniks tahad väikeses valguskastis pildistada oma aiasaadusi, tee seda või telefoniga, ei juhtu halba midagi. Kui tahad aga hakata naabrinaise veebipoele pilte tegema või restoranidele menüüsid tootma, siis soeta endale korralik täiskaader, et aparaat üheski olukorras jalgu ei jääks. Toodete pildistamisel on samuti valguse ja varjude mängud üliolulised (nagu muidugi ka paljudes teistes žanrites) ja kui kaamera dünaamika vastu ei pea, on naabrinaine õnnetu ja restoran ei teegi sulle järgmist 10 praadi välja.
10. Lemmikloomad
Tee mis tahad, aga ära loomale välguga silma lase. Millega neid pilte teed, ei huvita niikuinii mitte kedagi peale su enda, kõik vaatavad nunnut karvakera, mitte pildi tehnilist taset. Viimane ei kehti muidugi juhul, kui hakkadki elukutseliseks kiisupildistajaks – selle kohta tehakse lausa eraldi koolitusi ja küll siis öeldakse, mis kaamera koos millise objektiiviga sul olema peab. Kuna loomad on kärsitud ja kiired, siis taaskord maksavad kiire sarivõte ja autofookus, mis omakorda tähendab, et tasemel kodulooma pildistamiseks peab olema vähemalt korralik poolkaaderkaamera, väiksema sensoriga riistapuud hakkavad liiga palju alt vedama.
11. Tänavafotograafia (ja muu dokumentalistika)
Lahe, aga raske žanr, millega alustamisel eraldi kaamerat küll pole vaja, telefon sobib suurepäraselt, aga miks mitte ka mõni lihtne, kuid telefonist siiski võimekam bridge-kaamera? Enne tasuks pilditegemise põhiteadmised omandada ja küll siis selle kaamera jõuab osta.
12. Reisifotograafia
Reisidele fotovarustuse komplekteerimine on alati raske. Telefonist jääb väheks. Profikaamera koos hunniku objektiividega ajab hulluks, kui sa just fotoreisile ei lähe. Paljud tegusad fotograafid kasutavad reisidel heal tasemel bridge-kaameraid, mis kodumaal olles on lihtsalt varuks soetatud, kui põhikomplektiga midagi viltu kisub. Paraja suumivahemikuga, veidi suurema sensoriga (nt 1 tolline) kompaktide edasiarendused on kerged kaasas kanda, teevad ka hämaral ajal enam-vähem pildi ära ja seadeid on tal telefonist ka märksa rohkem. Lisaks võid kindel olla, et taamal olevat arhitektuuriimet või kaunist mäeahelat ei pea te vähemalt elektroonilise suumiga eos „katki“ tegema ja pilt jääb jätkuvalt ilus ja terav.
Kategooriad hakkavad vaikselt otsa saama. Eks neid ole ju veel, aga edasi läheb üha spetsiifilisemaks ja alustavat kaameraostjat need vaevalt huvitavad. Kui leiad sellest nimekirjast midagi, mis meeli köidab, siis ehk oled saanud ühe orientiiri lisaks. Kui aga midagi segaseks jäi, siis asenda mugav, aga pinnapealne sotsiaalmeedia usaldusväärse fotopoe vastu ja palu, et sulle üksipulgi lahti selgitataks, millisel kaameral on millised valud ja võlud.
