Jaga sõpradega


Toimetuse palvel kirjutas telefonifotograafia koolitaja Jaak Nilson meile lühikese ülevaate tänastest telefonipildistamise arengutest ja ka miinustest.

Mobiiltelefonid ja nendega seotud fotograafia areneb meeletu kiirusega. Kui on tegemist tippklassi telefonidega, siis pole mõtet rääkida protsessoritest ega mäludest, üldjuhul on kõigil piisavalt tehnilist võimekust.

- REKLAAM -

Määravaks saavad kaks asjaolu – milliseid võimalusi pakub telefonikaamera ja kui kaua peab vastu telefoni aku.

Käsitlen selles loos telefonide suume. Osadel uuematel telefonidel on olemas optilised suumid. Telefoniga pildistamise koolituste raames ütlen alati, et ärge kasutage digitaalset suumi. Digisuumi kasutamisel ei tooda pilti reaalselt lähemale, vaid suurendatakse elektrooniliselt. Parem on võimaluse korral ise lähemale minna ehk vanal klassikalisel moel nö jalgadega suumida või siis pildistada ilma suumimata ning pärast järeltöötluse käigus servad maha lõigata. Sedasi on pildi tehniline kvaliteet parem.

Uued telefonid aga pakuvad optilisi suume ja teleobjektiive, mis tõesti toovad objektid lähemale. Samuti on juba telefonikaameratel olemas ülilainurkobjektiivid.

 

Ajakirjandus hõiskab enamasti, et mida rohkem on piksleid või mida suurem, pikem on suumobjektiivi fookuskaugus, seda parem on kaamera. Või hoopiski, et mida suurem ehk lahtisem on telefonikaamera ava, seda parem kaamera. Paraku pole see alati nii.

Väga lahtine ava võib tähendada, et pilt võib olla servadest pehme ehk teravus pole üle kaadri ühtlane. Pilt on enamasti kaadri keskel teravam ning servade poole minnes pisut pehmem ehk mitte nii terav.

Tavafotograafias saab seda kompenseerida objektiivi ava koomale keeramisega, paraku telefonikaameral seda võimalust pole. Peegel- või hübriidkaaamera puhul on võimalik valida näiteks ava F5,6 või F11. Vastavalt tuleb muuta ka säriaega ja vajadusel ka tundlikkust ehk ISO suurust. Telefonikaameral on väga lahtine ehk suur fikseeritud ava, enamasti vahemikus F1.8 – F2.2. Kui telefonikaameral on mitu objektiivi, siis on neil ka mitu sensorit ja igal fookuskaugusega objektiivil on erineva suurusega sensor. Teleobjektiivil on enamasti ka ava pisut kinnisem ehk pimedam kui seda võrrelda põhikaamera objektiiviga.
Loomulikult ei saa sellistest detailidest aru telefoniekraanilt. Pilti tuleks vaadata arvutis 100% suurenduse all.

Juba kolmekordse optilise suumi kasutamisel kipub pilt värisema. Mida pikem on suum, seda suurem on värin. Loomulikult on telefonidel lisaks optilised ja elektroonilised stabilisaatorid, mis aitavad pilti paigal hoida ehk stabiliseerida. Igal mudelil on need erinevad, sestap tuleks enne hoolikalt uurida ja mõelda, millised on ostetava telefoni fotograafilised parameetrid, iseenda pildistamisharjumused ning peamine – rahakoti paksus.

Jutt, et mida kallim telefon, seda parem kaamera, ei ole alati absoluutne tõde. Enamasti see nii küll on, kuid tippmudelitel võib pisut odavam mudel isegi parema tehnilise tulemuse anda, seda just seetõttu, et objektiiv pole nii suure avaga. Teoorias annab ava F2 servadest pisut parema teravusega pildi kui avaga F1,8. Kuid siinkohal tuleb veel mängu ka optika kvaliteet ehk kasutusel olevad materjalid. Seega pole otsustamine alati lihtne, kuid hobipildistaja jaoks pole kõik need nüansid ka alati väga olulised. Kõige olulisem on siiski pilt kui looming, mitte tehnilised parameetrid.

Inimene näeb ümbritsevat keskkonda 40-50mm objektiivi kaudu. Sellest on tulnud ka väljend „normaalobjektiiv“. Jutt käib klassikalise 35mm kinofilmi ehk siis täiskaadri 24×36 mm suuruse sensori järgi.

Telefonikaameral on enamasti ca 28mm põhiobjektiiv, mis on ühtlasi juba üsnagi suur lainurkobjektiiv. Uuematel telefonidel on ka optiline ülilainurk ca 17mm, mis on juba väga suur lainurkobjektiiv. Osadel on ka kolmekordne optiline suum ehk teleobjektiiv fookuskaugusega ca 80mm. Mõnel mudelil on isegi viiekordne optiline teleobjektiiv ja saab pildistada ka raw-dng formaadis faile.

Tavaliselt ei mahu vikerkaar korraga kaadrisse. 17mm ülilainurk teeb selliste piltide tegemise väga lihtsaks.<br /> Foto: Jaak Nilson, Huawei P30 @17mm
Tavaliselt ei mahu vikerkaar korraga kaadrisse. 17mm ülilainurk teeb selliste piltide tegemise väga lihtsaks.
Foto: Jaak Nilson, Huawei P30 @17mm

Ülilainurk objektiiv kipub enamasti ka pilti moonutama. Esiplaanil olevad objektid, näiteks kõnnitee, võib servadest jääda kõver. Samuti võib olla horisont servadest kumer. Seega peaks hoolikalt jälgima, milline pilt tuleb, ja vajadusel pildistama uuesti, muutes kas suumi fookuskaugust või ka võttenurka.

Erineva fookuskaugusega objektiivide kasutamine annab teistsuguse vaate ehk perspektiivi. Lisaks sellele, et soovitud objekt tuuakse lähemale või ümbritsevat kuvatakse hoopiski laiemalt ja kaadrisse püütakse rohkem, muutuvad ka esi- ja tagaplaani omavaheline suhteline suurus. Objektiivi fookuskaugus määrab ära vaatevälja laiuse.

Seega pakuvad uued telefonikaamerad tänu erineva fookuskaugusega objektiividele uusi võttenurki ja maailma avastamine läbi kaamerasilma on hoopiski suuremate võimalustega. Telefonikaamerad arenevad meeletu kiirusega ning seetõttu on ka tavakaamerate ostmine jäänud järjest väiksemaks.

 

Jaak Nilson on olnud terve elu professionaalne fotograaf. Hetkel tegeleb ta lisaks ka ettevõtete sotsiaalmeedia kontode haldamise ja neile sisu loomisega.

Ta teeb telefoniga pildistamise õpitubasid nii eraisikutele kui firmadele vastavalt tellimustele. „Menüüs“ on erinevad võimalused, õpitoad on vastavalt vajadustele lühemad või pikemad ja põhjalikumad.

Lisaks räägib Nilson, kuidas luua pilte, mis kõnetaks ja jutustaks lugu ning kuidas neid sotsiaalmeedias kasutada.

Jaak Nilsoni Instagramikonto on https://www.instagram.com/jaaknilson/
Telefonikoolituste osas leiate infot https://www.cubafor.com/telefoniga-pildistamise-koolitus

Jaga sõpradega


- REKLAAM -