Kätte on jõudnud hooaeg, kus päevad on lühikesed ning pimedat aega on rohkem, kui tahaks. Sellega seoses on hea meelde tuletada võtted, mis neis oludes su kenasti välja aitavad ja teevad pildid suisa loomingulisemaks.
Pika säriajaga pildistamine eeldab üldjuhul manuaalrežiimis tegutsemist – nii saate sättida endale just sobilikud parameetrid ning pole suurt ohtu, et automaatika alt veaks.
Kõigepealt toon välja varustuse, mis pika säriajaga pildistamiseks vaja läheb.
Statiiv on sinu fotokotis ülioluline abimees. Kui see on juba olemas, siis kindlasti kasuta, sest ilma selleta naljalt välja ei vea. Kui aga alles plaanid seda endale soetada, siis on abiks meie varasem artikkel: https://fotojutud.ee/topics/tehnika/oige-statiivi-valik-on-tegelikult-paras-peavalu/
Loomulikult ära unusta maha ka kaamerat 🙂
Distantspäästik – esmapilgul tundub see väheoluline vidin, aga ometigi väga oluline terava pildi saamiseks. Paratamatult kipub kaamera mingil määral värisema, kui otse päästikut vajutada. Kaamera ekraanil ei pruugi värinat märgatagi, aga hiljem kodus arvutis pilti suurelt avades küll. Seega tuleks minimeerida igasugune võimalik värin, kasutades hädakorral viitega pildistamist, aga paremal juhul eelpool mainitud distantspäästikut.
Soojad riided ja jalanõud – arsti suust tundub see ehk liigse moraali pidamisena, aga ometi ei taha me keegi fototripilt tagasi tulla valusa kurgu ja nohuse ninaga, mis praegusel ajal päädib ka koroonaviiruse testimispulkade ninna lükkamisega.
Mida pildistada?
Pikk säritus ei sobi päris kõige pildistamiseks, kuid valik on siiski piisavalt lai. Heaks näiteks on mere-, maastiku- ja linnavaated. Eduka tulemuse saavutamiseks peaks olema pildil midagi, mis liigub ja midagi, mis püsiks paigal – just nii tekib nende vaheline dünaamika. Pilved, vesi, tuules õõtsuvad lehed ja muu selline annavad dünaamilisust edasi, kui kõik muu on paigal. Vaataja märkab seda voolavust, mida muidu tavalise silmaga lihtsalt ei näe.
Põhjus, miks pika säriajaga tehtud pildid on nii lummavad, on see, et need moonutavad aega. Vesi näeb välja nagu pehme udu, liikuvad puud moodustavad pildil hägusad varjud ning pilved joonistavad taevasse mõnusad triibud.
Kui pikka säriaega kasutada?
Eks see sõltub paljuski ümbritseva keskkonna valgusoludest. Säriaeg võib kõikuda mõnest sekundist kuni mitme minutini, vahel ka tundideni. Tulemuseks peaks olema piisava säritusega pilt, et huvitavad detailid välja joonistuksid. Sõltuvalt pildistatavast tuleb katsetada erinevaid kombinatsioone, kuniks lõpuks jääd tulemusega ka ise rahule. Ära ei tasu unustada ka ISO ja objektiivi ava suurusega antud soovitusi. ISO puhul kehtib rusikareegel, et mida madalam väärtus, seda puhtam pilt. Ava puhul tuleb arvestada omakorda teravussügavusega – kui ava on liiga lahti, on säriaeg lühem, kuid teravaid asju pildil vähem ning vastupidi.
Millal on õige aeg?
Sõltub muidugi eesmärgist, kuid pole õiget ega valet aega, säriaja pikkusega saab “mängida” kogu aeg, hämaras on loomulikult see oluliselt kergem. Lisaks eelmainitud loodusmotiividele annavad omanäolise tulemuse ka linnavaated kasvõi liikuvate sõidukite näol, seega võib julgelt väita, et pika säriajaga pildistamise jaoks on tähtsam tahe, mitte aeg või koht.
Et oma soovi realiseerida, tasuks natuke ette mõelda, kuhu sammud seada ja kus on vaatamata hilisele kellaajale tihedam liiklus, väiksem valgusreostus jms.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et pika säriajaga tehtud pildid on oma olemuselt väga omanäolised ja lahedad. Katsetage seda julgelt nii looduses kui keset linnakära. Kui oled juba vilunud, siis proovi kindlasti ka taskulambiga või muu helendava vahendiga õhku joonistamist – aina lahedamaks asi läheb!