Paljud ka juba kogemustega piltnikud arvavad, et korralik ja suur teleobjektiiv on puhtalt professionaalide pärusmaa. Tegelikult see muidugi nii pole. Lisaks sellele, et võid juba praegu minna lähimasse fotopoodi ja see endale soetada, pole pika toruga pildistamine ka nii keeruline, kui esmapilgul tundub.
Kui arvestada, et teleobjektiivideks peetakse tavaliselt optikat, mis annavad täiskaadri ekvivalendina vähemalt 200 millimeetrise fookuskauguse, siis algavad teleobjektiivide hinnad tagasihoidlikust 250 eurost ja seeriatootmises olevate tipptorude hinnad lõpevad 18 000 euro juures.
Siinkohal ei hakka ma teiste rahakotis sorima ja targutama, kui palju keegi peab kulutama. Ikka vastavalt võimalustele!
Küll aga annan enne pildistamisnippe kaasa mõned universaalsed soovitused, mida teletorude valikul silmas pidada.
- Mõtle rahulikult läbi, milline on sulle vajalik fookuskauguse vahemik. Pole põhjust ahmida endale ülearu (kalleid) millimeetreid, kui sa nendega midagi peale ei hakka.
- Esimeseks teleobjektiiviks eelista muudetava fookuskaugusega (nt 70-200 mm, 100-400 mm, 150-600 mm jne) suumobjektiivi, et sul oleks ruumi enda tegelikke vajadusi tundma õppida. Fikseeritud fookuskaugusega objektiivid on küll tavaliselt teravamad ja valgusjõulisemad, kuid nendega jääb fotograaf nn lõksu, kus kord on objekt liiga kaugel, kord jälle liiga lähedal ja lõpptulemusena võib pilt jääda üldse tegemata.
- Enne kui ostad, proovi! Paljud objektiivid on renditavad, kui aga pole, leia keegi, kes on nõus sulle objektiivi päevaks-kaheks kasutada andma. Kui toru on sulle liiga raske, selle optilised võimed ei vasta su ootustele vms, siis kanna antud mudel lihtsalt enda jaoks maha.
- Veendu, et objektiivil oleks stabilisaator. Vanakooli imemehed ja uuekooli korüfeed teevad iga toruga ja iga ilmaga pildi ära, aga kui esimene teletoru on ilma stabilisaatorita, siis jääb see sul ilmselt hoolimata edukast testipäevast tolmu koguma, kuna keerulisemates oludes hakkab objektiiv päris kõvasti “pirtsutama”.
- Kui hammas ei hakka uuele peale, siis osta kasutatud. Järelturul leidub päris palju häid objektiive hinnaga, mis muidu tuleb maksta keskpärase uue eest.
Kui teleobjektiiv on käes, siis järgmine samm on sellega pildistama õppimine.
Teletoruga pildistamine võib tunduda keeruline, aga kui tead mõnda lihtsat nippi, siis on need raskuskohad lihtsasti ületatavad.
Viskame pilgu peale mõnele telgitagusele saladusele, et sa ei peaks järjekordselt fotoringi järgselt kodus arvutis pilte lapates kukalt sügama.
Võimalusel kasuta statiivi. See tundub tüütu moraali lugemisena, mida kohtad paljudes samasisulistes artiklites. Ometigi on see teleobjektiivi juures hea ja terava pildi saamisel väga oluline. Teleobjektiivid on rasked, keskmiselt paari kilo kanti, võimsamate isendite korral rohkemgi veel. Korraks seda kätte võtta pole probleem, aga katsu sellega päev otsa ringi käia ning sellega pilti tehes liikumatu olla. Tänu oma raskusele on nad altid kaamera värisemisele, seda nii lühemas kui ka pikemas otsas. Kindlasti tuleb kokkuvõttes fotokott paganama raske, kui sinna panna kaamerale lisaks ka korralik teleobjektiiv ja kolmjalg. Kergendust toob statiivi asemel monopodi kasutamine, samas saadav efekt teravama pildi näol on ikkagi suur. Statiivi kasutamine säästab sind ka vastikutest lihasvaludest, mida sundasend pildistamisel endaga tihti kaasa toob. Seega, kui transpordimure kõrvale jätta, on statiiviga võita oi kui palju.
Kui su sahtlipõhjas vedeleb juhuslikult mõni distantspäästik, siis võta see järgmine kord kaasa. Ka kõige tavalisemad päästikud on poes saadaval täitsa mõistliku hinnaga. Mis on asja eesmärk? Jällegi jõuame eelmise teema juurde tagasi. Väldi värina teket. Kaugete objektide pildistamisel on see lihtne sisse tulema. Seega iga pisiasi, mis seda vähendab, on terava pildi saamiseks tähtsal kohal. Mida vähem puudutusi kaamera kerele, seda vähem värinat. Ka selline pisike liigutus nagu päästikule vajutamine on juba piisava mõjuga. Loomulikult, kui oled sunnitud oma objektiiviga „taga ajama“ liikuvat looma või lindu, siis see soovitus ei kehti. Seal maksab kiirus ja reaktsiooniaeg. Kuid paigal seisva objekti korral on sul ju piisavalt aega teha need paar parimat klõpsu. Kõvemad mehed lukustavad veel vanematel kaameramudelitel peegli ka lahtisesse asendisse, aga pigem on see siiski makrofotograafide pärusmaa.
Teleobjektiiviga on hea võimalus ühendada lähedasi ja kaugeid tasandeid. Need justkui „tasandavad“ eripalgelised kaugused ühele pildile ja see loob mõnusa võimaluse kombineerida neid omavahel, mida muidu teiste objektiividega on raske saavutada. Toon lihtsa näite – kindlasti on sulle silma jäänud sellised pildid, kus esiplaanil on näiteks puu või inimene ning taustal hoopiski suur kuu. See ei pruugi olla üldse fotomanipulatsioon, vaid teleobjektiivi üks võludest, mida tasub õppida kasutama.
Teleobjektiiviga pildistamisel on hea võimalus täita kaader objektiga, luues sellega detailsema ja personaalsema suhestumise. Selline boonus annab lindude ja loomade tundmaõppimisel ülihea emotsiooni. Sa näed looma või linnu pilku, tema toimetamist, meeleolu jne.
Kui vähegi võimalik, siis proovi pildistada maastikel üksikuid detaile, struktuure ja kujundeid. Sageli peitub pildi võlu lihtsuses, seega mida vähem on tähelepanu hajutavat müra objekti ümber, seda paremini on sellest ka ülevaade. Näiteks ei pea alati kose juures tegema klassikalist panoraampilti, mida sinu eelkäijad ja ka tulevased pildistajad on teinud tuhandete viisi. Vali välja üks pisike detail ja jäta näiteks kosk hoopis taustaks. Omamoodi lähenemine toob kaasa täiesti uue emotsiooni. Kõik ju saavad aru, et oled käinud koske pildistamas, aga seda väikest taime kivil pole nad varem märganud!
Igal juhul pead arvestama sellega, et kuigi sa pildistad suurte millimeetrite juures (400, 500, 600… jne), siis teravussügavus ei ole ülemäära suur. Seega elusolendite pildistamisel keskendu teravustamisel eeskätt silmadele, nagu seda teevad paljud profid. Teravad kõrvad ja udused silmad pildil ei ole just hea tulemus.
Kas teadsid, et sageli päästab su teleobjektiiv sind välja ka makromaailmas? Paljud teleobjektiivid võimaldavad pildistada ka suhteliselt väikesed detaile. Probleemiks on muidugi see, et suure tõenäosusega ei saa seda väikest objekti pildistada selle vahetus läheduses, sest paljudel teleobjektiividel on minimaalne vahemaa, kus objektiiv suudab veel teravustada, meeter-kaks-või rohkemgi veel. Kui sa ei plaani aga lilleõie seest tolmukaid üles lugeda, siis kena lillepildi saad distantsilt kätte küll. See objektiiv ei asenda täiel määral makroobjektiivi, aga suures plaanis ajab asja ära ning fotokott on jälle mõnevõrra kergem.
Kogu selle võimekuse juures on teleobjektiividega väga hea teha lisaks ka veel panningut ehk siis kaasa vedamist. Sellest on omakorda meie lehel eraldi artikkel kirjutatud, seega siinkohal detailidesse ei lasku ja panen siia hoopis lingi sellele artiklile: https://fotojutud.ee/topics/algajale/99-soovitused-algajale-kuidas-objekti-kaasa-vedada/
Kõige eelnevaga teleobjektiivi boonused ei veel lõpe.
Võtame näiteks astrofotograafia. Oled ju küll näinud neid erakordseid kaadreid kuust, tähtedest ja komeetidest, mis meie peade kohal ringi uhavad. Et mitte osta kallist teleskoopi ja seda toanurka vedelema jätta, siis on sul hea võimalus kasutada nende jäädvustamiseks olemasolevat teleobjektiivi. Loomulikult ei saa neid pilte samastada spetsiaalse teleskoobi jäädvustamisega, aga tunnistame ausalt endale, enamus meist ei ole ka astronoomid. Las spetsialistid teevad oma, sina naudi omi võimalusi ja vahendeid. Võtmesõna on ka selles žanris taaskord statiiv.
Eelnevat resümeerides julgen tunnistada, et minul on enamikel kordadel teleobjektiiv ilusasti kaasas. Ja ainsateks kordadeks, kus on põhjust kirumiseks, on just selle puudumine. Olen saanud sellega vahvaid loomapilte ja isegi teinud HDR panoraame. Seega on teletoru erinevates olukordades üks üsna tubli ja toimekas toode.