Aasta alguses avasid fotograafid Reigo Reimets ja Janek Lass Facebookis uue grupi nimega „Imeline mikromaailm“. Kuna mikroobjektide pildistamisel on suurendused võimsad ja fotod pilkupüüdvad, palus toimetus, et Reigo Reimets selgitaks, kuidas üldse suurenduse mõõtmine käib ja mil moel võimsaid tulemusi saavutada.
Alustama peaks sellest, et täpsemalt peaks kasutama väljendit suurendussuhe ehk siis milline on suhe objekti ning kaamera sensori vahel.
On tähtis aru saada, millise suurusega me objekti pildistame, sest nagu grupi nimigi ütleb, on siin tegemist mikromaailmaga ehk suurendus on suurem, kui lihtsalt 1:1 (näiteks suurendus on kahekordne ehk 2:1, mida märgitakse ka tähisega „2x“ – seda viimast varianti kasutan ka edaspidi).
Mida tegelikult tähendab 1:1 suhe?
1:1 suhe tähendab, et kui sul on näiteks täiskaaderkaamera, siis on sinu kaamera sensori suuruseks 36x24mm ning kui sa pildistad kaadri servast servani objekti, mille suurus on ka 36mm (näiteks joonlauda, kus saadki pildile vaid 36mm), siis ongi suuruse suhe 1:1.
Pane tähele kindlasti seda, et kui sa pildistad makroobjektiiviga, mille peale on märgitud 1:1, siis see tähendab seda, et 1:1 suurendus saadakse enamasti objektiivi kõige lähemalt fokusseerimiskauguselt.
Ehk kui objektiivi tehnilistes andmetes on märgitud, et lähim teravustamise kaugus on 0,185 m, siis see tähendabki seda, et suurendus 1:1 saadakse kätte, kui objekt on sensorist 18,5 cm kaugusel. Kui pildistatav objekt on aga 30 cm kaugusel, siis pole suurendus enam 1:1, vaid juba 1:3 (see info on tihti objektiividel oleval skaalal ka kirjas). 1:3 suhtega pildil on kaadris juba 10,8 cm ehk 108 mm. Kuigi pilt on tehtud endiselt makroobjektiiviga, ei saa me sellisel puhul rääkida enam makrofotograafiast, ammugi siis mikrofotograafiast.
Võimsamaid suurendusi kui 1:1 võimaldavad vähesed objektiivid, aga samas saab mõnikord vägagi lihtsate ja odavate lahendustega kätte oluliselt suuremaid suurendusi. Heaks näiteks on „adapter reverse ring“ ehk siis eesti keeles „objektiivi tagurpidi asetamise adapter“. Peep Sooman on kirjutanud sellest lahendusest ka väikese õpetusartikli: https://fotojutud.ee/topics/tehnika/reverse-rongad-odavaim-pilet-ubermakromaailma/
Kuidas arvestada suuremaid suurendusi?
Kui tulla joonlaua juurde tagasi, siis saame täiskaaderkaamera puhul arvestada ka vastupidi. Näiteks selline pilt:
Kuna pilt on tehtud täiskaaderkaameraga ning joonlauast on jäänud kaadri servast servani umbes 5mm, siis on suurendussuhte arvestus järgmine: 36/5=7,2x suurendus.
Järgmisel pildil aga on pildile jäänud vaid umbes 2mm – siin on tegemist umbes 18x suurendusega:
Kui aga pole tegemist täiskaaderkaameraga, kuidas siis suurendust arvestada?
On erinevaid kaameraid ja muidugi erineva suurusega sensoreid. Näiteks poolkaaderkaamera (kasutatakse lühendit DX või APS-C; sensori suurus 24×16 mm) puhul tuleb nendes arvutustes lihtsalt arvestada, et sensori laius on 24 mm. Ehk siis 1:1 pildi saab fotograaf kätte siis, kui kaadris on objekt laiusega 24mm. Erimõõduliste kaamerate puhul saad oma kaamera sensori suuruse enamasti teada kaamera kasutusjuhendist.
Tavaline joonlaud toimib suurenduste mõõtmiseks siiski teatud piirini. Kui pildistada juba suuremaid suurendusi kui 18x, siis on hea kasutada näiteks mikroskoobi objektiividele mõeldud skaalat:
Pildistades läbi mikroskoobi!
Mikrofotograafias kasutatakse tihti (kui pildistatakse läbi mikroskoobi) väljendit „objective lens magnification“ ehk siis mikroskoobi objektiivi suurendus. See suurendus aga pole võrdne sellega, milline suurendus satub kaamera sensorile. Seal on mitmeid nüansse, mis seda mõjutavad – näiteks kas kaamera ja mikroskoobi läätse vahel on ka okulaar oma suurendusega või mitte, kas oled kasutanud kaamera ja mikroskoobi vahel ka makrovaherõngaid või mitte. Katsetamist-mängimist valikutega on mitmeid.
Näiteks võivad tekkida sellised suurendused – 4x mikroskoobi objektiiviga tuleb sensorile tegelikult 7,2x suurendus, 10x objektiiviga aga 18x suurendus.
Kellele pakub mikromaailm ja see, kuidas suuremaid suurendusi pildile püüda, lähemat huvi, siis olete teretulnud liituma meie „Imeline mikromaailm“ grupiga. Seal paljastame täiesti avameelselt kõike, mis puudutab pildistamist 1:1-st suuremate suurendustega. Räägime seda, mida ise avastame, kuidas mingi pildi oleme teinud, milliseid lahendusi (mõnikord ebatavalisi) oleme pildi saamiseks kasutanud jne.
Loodame, et suudame ehk teisigi oma piltidega innustada ning julgustame tegema esimesi samme sellesse imepärasesse maailma, mis on siinsamas, aga mida paljud lihtsalt ei oska veel vaadata.
Grupiga saate liituda siin: https://www.facebook.com/groups/517645965775113/
Foto: Reigo Reimets, ca 7,2x suurendus hurmaast
Pildil kristalliseerunud tavaline lauasuhkur, suurendus umbes 7,3 x