Teravate piltide jäädvustamine on enamike fotograafide eesmärk hoolimata sellest, millist žanrit nad parasjagu viljelevad. Kuigi see kõlab jutu tasemel lihtsalt, polegi selgete ja teravate piltide tegemine alati nii lihtne. Eriti muidugi, kui pildi sünd toimub keerulistes ilmastikuoludes.
Hea uudis on, et enamikke neist probleemidest on lihtne parandada.
Säriaeg on liiga pikk
Uduste piltide puhul on just see võtmerollis süüdlane. Liiga pikk säriaeg ei „külmuta“ pilti, vaid laseb ajal „voolata“. Vahel annab voolamine teatud detailides soodsa efekti (näiteks langev oja või merelained), aga enamjaolt on tegemist siiski soovimatu kõrvalmõjuga. See on levinud viga ja keset pildistamist säriaja korrigeerimist on kerge unustada. Nii palju on vaja kogu aeg meeles pidada, eks ju? ISO, ava, valge tasakaal, kompositsioon ja lõpuks säriaeg ka veel lisaks. Siinkohal on võtmesõnaks piisav harjutamine. Vahel piisab mõnest untsu keeratud heast pildist, et see järgmine kord ennast jälle valusalt õigel ajal meelde tuletaks.
Vajalik täpne säriaeg sõltub paljuski olukorrast. Rusikareegel on see, et käest pildistamisel ei tohiks säriaja number jääda alla nendest millimeetritest objektiividel, mida te parasjagu kasutate. Toome näite: 100 mm objektiiviga peaks olema säriaeg vähemalt 1/100 sekundit ja 16 mm objektiiviga vähemalt 1/16 sek. See pole muidugi alati absoluutne nõue, vaid pigem soovitus. Tänapäeva head kaamera/objektiivi stabilisaatorid võimaldavad kasutada eelnevast soovitusest ka märksa aeglasemaid säriaegu. Eriti tulevad stabilisaatorid abiks, kui valgusolud on kehvakesed. Probleemi ei olegi, kui pildistatavad on paigal seisvad objektid, aga liikumist taga ajades tuleks üritada siiski maksimaalselt kiire säriaeg sättida.
Suur abimees on loomulikult ka statiiv, mille valimisest oleme me juba oma arvamust avaldanud. Vaata järgi: https://fotojutud.ee/topics/tehnika/oige-statiivi-valik-on-tegelikult-paras-peavalu/
Su objektiiv ongi jama
Paraku ei saa alati uduses pildis süüdistada inimlikke eksimusi. Mõnikord on süüdi tehniline varustus, mis sul kaasas on. Kuigi on sageli kuulda, et parem varustus ei tee teist paremat fotograafi, siis on tõsi ka see väide, et parem varustus muudab pildi kvaliteeti paremaks.
Fotovarustuse (objektiivide) soetamisel on eelarve küsimused pidevalt esikohal ja seetõttu soovitan kindlasti uurida enne uue objektiivi soetamist, mida inimesed selle teravuse kohta räägivad. Nende tagasiside on vajalik infoallikas pädeva otsuse langetamisel. Odavad asjad tavaliselt head pilti ei tee, aga paraku ka mitte kõik kallid, seega on teiste kasutajate kogemused kuldaväärt.
Kaamera väristab pildi ära
Mis saab siis, kui kasutate statiivi, objektiiv on kindlasti üks parimatest, säriaeg on ka paigas, kuid ometigi on pildid udused? Põhjus võib olla vibratsioonis. On palju põhjuseid, miks selline asi toimub. Probleemiks on sageli see, et pildi tegemise ajal kaamerast kinni hoides te kas ise veidi õõtsute või hoopis tammute paigal, põhjustades maapinnal ikkagi väikest vibratsiooni. Või tekitavad sama efekti tuul või lained. Näiteks statiiv on paigutatud jõkke ja vetevool väristab statiivi jalgu. Või lähete päästikule vajutamisega hoopis nii hoogu, et kerge puute asemel surute kaamerale liiga tugevalt. Tihti, aga mitte alati on lahenduseks distantspäästik.
Kokkuvõtteks ei tasu vaadata ainult seda, mis toimub pildiotsijas, vaid ka seda, mis toimub ümber kaamera. Kuhu on toetatud statiivi jalad, kas need on kindlal pinnal, ega kaamera rihm ei tolgenda kuskil jne.
Süüdi on ilm (nagu alati), tegelikult aga tekivad ekstreemoludes autofookusprobleemid
Autofookuse probleemid pole üldsegi vähetähtis faktor. Alati ei saa me süüdistada tehnikat ega fotograafi, vaid vahel on sellised ilmaolud, kus ongi keeruline, kui mitte võimatu saada teravat pilti, sest ilm trumpab tehnika üle.
Olgu selleks siis väga kõrged välistemperatuurid ja kauged objektid (tekib õhuvine) või hoopiski udune/suitsune ümbrus ning kaameral on lihtsalt raskusi objekti teravustamisega. Heal juhul saab seda viga parandada käsitsi teravustamisega, aga mitte alati. Ei saa ju minna ja öelda udus passivale metsloomale, et ole pai, püsi nüüd paigal, kuniks ma su fookusesse saan… 🙂
Vahel segab pildistamist ka hämar/öine aeg, kus kaamera ei suuda jällegi oma fokusseerimist korralikult ära teha ja tulemuseks on näiteks udune metskits või linnavaade.
Need olid neli enamlevinud probleemi, miks pildid udused kipuvad tulema. Neid on aga veel. Eriti oluline on objektiivi ja kaamera vaheline koostöö, täpsemini nende koostöö puudulikkus ehk kalibratsioon on jäetud tegemata. Sellest kirjutab lähiajal meile aga juba Rain Nahkur.