Jätkame kaks nädalat tagasi alustatud algajatele mõeldud artikliseeriaga ja nüüd uurime lähemalt, kuidas luua kompositsiooniliselt pilkuköitev foto.
Oleme seda teemat varasemalt juba erinevate vaatenurkade alt küll käsitlenud, aga öeldakse, et asjade inimestele kinnistamiseks tuleb sellest rääkida vähemalt 16 korda 🙂
Järgnevalt käin üle mõned levinumad ja mõned vähemlevinumad nipid, millele tasub pildi tegemise juures tähelepanu pöörata.
Kolmandiku reegel
See reegel toimib mitte ainult fotograafias, vaid ka maalikunstis ja paljudes teistes visuaalkunsti valdkondades. Keerulisemast kuldlõikest välja arenenud kolmandiku reegel on hea abimees vältimaks objektide paigutust näiteks pildi keskele, mida paljud algajad kipuvad tegema. Kui lõikate pildi mõttes nii horisontaalselt kui vertikaalselt kolmeks, saate lõikekohtade ristumispunktid. Nendesse punktidesse sättigegi pildi kõige olulisemad detailid!
(Diagonaalsed) jooned
Nende kasutamine toob pildile sügavust juurde. Lisajooni tasub kasutada nii maastikupiltide kui ka näiteks arhitektuurifotode korral. Luues mustreid ja rõhuasetusi, muutub pilt oluliselt huvitavamaks ja toob välja erinevad nüansid erinevate plaanide vahel. Teed, jõed, raudteed, majade mustrid… seda loetelu saaks vist küll lõpmatuseni pikendada.
Geomeetrilised kujundid
Diagonaalsed jooned pole ainus viis tuua välja erinevaid kujundeid ja mustreid. Selleks saab kasutada ka juba valmisobjekte, mis annavad pildile mitmemõõtmelisuse. Võtmesõnadeks on sümmeetria, erinevad kujundid, ristuvad jooned, erinevad mustrid.
Esiplaan
Lihtne pilt näiteks maastikust, kus enamus asju on paigutatud ainult tagaplaanile, on küll ilus vaadata, aga kipub jääma keskpäraste fotode hulka. Vaatajale on kordades huvitavam, kui fotol tekib suhestus esiplaanil oleva objekti ja kesk- ning tagaplaanide vahel. Pildile on tekkinud sügavus ja see köidab tähelepanu. Seega tasub vahel laskuda silmade kõrguselt hoopis kükakile ja otsida esiplaanile huvitavaid objekte.
Tasakaal
Veidi keerulisem, aga ometigi psühholoogiliselt tähtis moment pildi juures. Paljudele algajatele ongi probleem see, et tasakaalu leidmise näol on tegemist tunnetusliku protsessiga. Siin ei saa ajada lõhki millimeetreid ja nurki. On oluline, et inimene pildil ei vaataks vastu pildi serva, toimiks side ja vastasseis esiplaani ja tagaplaani vahel, mis loob sügavuse. Ja muidugi, et objektid fotol ei oleks koondunud ühele pildi poolele, mis kallutaks tasakaalu paigast.
Negatiivne ruum
See on ala, mis ümbritseb pildi põhiobjekti. Kõlab veidi abstraktselt, aga see lisanüanss
määratleb ja rõhutab foto tegelikku staari, toob paremini esile piiritletud objekti kontuurid ja annab silmadele nn „hingamisruumi“. Oskusliku kasutamise korral tagab negatiivne ruum loomuliku tasakaalu positiivse ehk nn aktiivse ruumi suhtes. Selle tasakaalu saavutamine on keeruline ja üsna subjektiivne, kuid see on midagi, mida saate aja ja praktikaga alati paremaks muuta.
Raamid on OK
Raamide kasutamine piltidel on tänuväärt tegevus. Olgu selleks siis puuoksad, jääpurikad, uksepiidad vms. Igatahes on see jällegi üks sellistest võtetest, mida saab kasutada pildi sügavuse ja mitmetasandilisuse rõhutamiseks.
Lihtsuses peitub võlu
Sageli kehtib reegel – vähem on rohkem. Ehk siis hea universaalne soovitus on, et eemaldage pildilt liigsed detailid, mis jäädvustusega kuidagi ei seostu. Liigne müra ja detailirohkus koormab vaatajat, seega kadreerige oma pilt nii, et muud jama oleks fotol võimalikult vähe. Uskuge mind, see töötab tõesti! ☺
Täiuslikkus on müüt
Pole olemas sellist asja nagu täiuslik pilt. On huvitavamad ja vähem huvitavamad pildid. Visuaalselt põnev, jõuline ja tähenduslik foto mõjub kindlasti paremini, kui tehniliselt korrektne, aga igavavõitu töö. Seega otsige omanäolisust, mitte täiuslikkust.
Valgus teeb imesid
Nagu juba eelmisel nädalal kirjutasin – valgus on meistritele. Suurepärane valgus teeb teie pildi kordades meeleolukamaks ja sellega saate rõhutada erinevaid aspekte ja objekte, muutes nii valguse kompositsiooni osaks. Proovige teha samast kohast, asjast või inimesest sarnane pilt erinevates valgusoludes ja veendute ise, kuidas pilt kõnetab ja räägib täiesti erinevat lugu. Hea katse harjutamiseks igale algajale.
Lõpetuseks
Kompositsioon kõlab eelkõige algajatele võõralt. Aga kujutage ette maja, mis on viltuselt ehitatud, selle ümber on lillepeenrad lipa-lopa ja mille korsten on lääpas. See ongi halb kompositsioon. Ilus maja on ikka sirge, kena ümbrusega ja sobitub hästi ka linnaruumi. Nii võiks teie poolt pildistatavad koerad, kassid ja kallimad samuti fotole ilusti sobituda. Kas pole lihtne? 😀
Kompositsiooni teemadel oleme varem kirjutanud:
https://fotojutud.ee/topics/algajale/38-moned-lisanipid-kompositsiooni-parandamiseks/
https://fotojutud.ee/topics/nipid/kompositsioon-kui-loputu-arengutee/
Järgmisel nädalal kirjutan seeria lõpetuseks, kuidas fotosid isiklikumaks vormistada ja kuidas mõni foto võibki tänu sellele maailma muuta.