Varalahkunud kunstigeenius Vincent van Gogh loopis pärleid, mis tulevad igale fotograafile siiani kasuks. Toon mõned ajakohased tsitaadid välja.
„Ma teen alati seda, mida ma veel teha ei ole jõudnud, et õppida seda tegema…”
Need on sagedased vabandused inimeste poolt igal elualal, kes ei oska või ei saa teha seda, teist või kolmandat. Samas ei anna nad ka endale selleks võimalust, sest midagi ei sobi mitte kunagi. See, et me ei oska või suuda praegu mingite asjadega hakkama saada, ei tähenda, et seda ei võiks kunagi juhtuda. Ebamugav ja harjumatu tunne on seista silmitsi asjadega, millest me aru ei saa. Hea ja turvaline on püsida seal, mis on juba kogetud. Samamoodi on ju ka fotograafias. Meie pildid kuvavad just seda, mida oleme läbi elanud ja millised oskused meil seni saavutatud on. On fotograafide seas ju „kunsti“ inimesi, kes tehnikaga kuidagi „sõber“ ei ole ja vastupidiselt neid, kes tehnikat ja varustust hästi tunnevad, kuid kellel jääb puudu omamoodi mõtlemisest.
Et tunda ennast kindlamini, siis peame ületama ebamugavused ja senised harjumused, mis meid on siiani toonud. Paraku ei pruugi ka see edasi viia. Uute oskuste omandamine van Goghi soovitusel on edu võtmeks asjade katsetamine, mida sa pole veel proovinud… 🙂
„Otsige ainult valgust ja vabadust ning ärge sukelduge liiga sügavalt ilmalikku sohu.”
Igapäevane rutiin tapab loovust ja mõtlemisvõimet. See, kuidas tegelikult loovus meie ümber ja meiega toimetab, on ju täiesti erinev sellest, kuidas me oma igapäevaelu elame. Ühest ülesandest hüppega teise, ühest murest kiirustades teise ja nii see pendeldamine erinevate karide vahel käib. Kuid kuhu jääb loomingulisus, vabadus ja seiklushimu? Pista kaamera kotti ja mine õue seda kõike nautima! Ja pea meeles – pildistamine on hinge, mitte mõistuse töö. See on sukeldumine sügavale iseendasse ja kõik, mida olete senini kogenud, tundnud ja armastanud, väljendub just teie piltides.
Jalutage looduses, hingake värsket õhku või vaadake teiste kunstnike töid. Nii ammutate endale hingelist energiat ja saate „tuulutada“ pead. Talletage see hetk oma kaameraga, et hiljem neid pilte vaadates uuesti kogeda seda meeleolu ja tunnet.
“Kui kuulete endas häält, mis ütleb “te ei oska maalida”, siis maalige kindlasti ja see hääl vaikib.”
Heade piltide tegemisel pole midagi pistmist õige säriaja ja teravuse tagaajamisega, vaid see kõik on seotud sellega, mida te enda kohta usute. Milleks olete suuteline ja mismoodi seda oskate väljendada? Kui te alustate mingi tegevusega, näiteks pildistamisega ja mõtlete, et te ei suuda ega oska seda, siis te seda ei olegi suuteline tegema. Proovige ületada oma mõttebarjäärid ja sammuge julgelt edasi, isegi kui see samm on veidi konarlik ja ebakindel. Läbikukkumise hirmu ja ebaõnnestumise ajendil on paraku jäänud paljud head pildid sündimata.
Pole olemas eksamit ega tasemetööd loovuse jaoks, on vaid teadmiste ja oskuste pusle sinu sees. Hea foto ei pruugi tähendada, et 1+1 on alati 2, vaid vahel on see hoopis grammike rohkem või vähem. Et see pidur maha tõmmata või hääleke peas vaigistada, siis alustuseks minge lihtsalt välja jalutama ja pildistage. Ärge muretsege, kui kohe välja ei tule! Vähemalt on mugavustsoon ilusasti ületatud.
“Olge teadlik tähtedest ja lõpmatusest seal kõrgel. Siis tundub elu ikkagi peaaegu lummatuna. ”
Me harjume meid ümbritsevaga nii ära, et raske on märgata neid asju, mis suudaks jätkuvalt üllatada ja ilus ning aukartusäratav näida. On täiesti tavaline ja normaalne näha oma igapäevast keskkonda, märkamata sealt sees leiduvaid inspiratsiooniallikaid. Seetõttu võtamegi ette reise erinevatesse sihtkohtadesse ning ammutame sealt endasse uut ja põnevat – teritame meelt teistmoodi elamuste ja tunnetega. Alati ei pea kulutama sadu ja tuhandeid eurosid selleks, et avardada oma meeli ja saada uusi kogemusi. Piisab sageli ka väikestest sammudest kodukamaral, et leida enda sees see vaba „laps“ jälle üles. Tuleb maha pühkida see kae silmadelt, mis meid igapäevaelus ahistama kipub.
“Maalimine on usk ja see kehtestab avaliku arvamuse eiramise kohustuse.”
Vanasti oli asi fotograafias lihtsam. Mitte sellepärast, et fotograafe on nii pagana palju juurde tekkinud ning tehnika valik võib hulluks ajada, vaid pigem selles, et infot on liiga palju ja kõik arvavad ja arvustavad midagi, ise asjadest vahel arugi saamata. Tänu internetile on meil ööpäevaringne juurdepääs kogu teabele, gruppidele, kogukondadele, kus me oma pilte jagame ja inimestega suhtleme. Õppida nägema omi pilte kellegi teise silme läbi on libe tee ja esimene samm oma mina-pildi kaotamisel. Kui palju laike ma nüüd sain ja kas see pilt meeldis rahvale? Unustage ära!
Millegi omalaadse ja huvitava loomingu tegemisel peab olema ettevaatlik, kust küsida arvamust ja kes seda annab. Usaldusväärsed allikad nõu küsimises on turvaline valik ja muidu kaagutajad tegelegu oma asjadega. Nii saate kasvada tugevamaks ja omanäolisemaks fotograafiks.
“Kui armastad loodust tõeliselt, leiad ilu kõikjalt.”
Loomulikult ei pea me silmas ainult loodust traditsioonilises võtmes – kauneid lilli, maastikke, loojanguid. Seda ilu kohtab samamoodi nii linnaruumis kui ka kodus. Nagu eelnevalt sai räägitud, siis tasub korraks välja astuda vanast mugavustsoonist ja minna avastama kaameraga neid hetki, mis veel tundmatud. Otsi üles need kohad, mis veel käimata ja avasta uusi elamusi ja hetki. Loodus on imeline!
