Kaupo Kikkas on nimi, mis fotomaailmas tutvustamist ei vaja. Küll aga väärib eraldi tutvustamist tema trükivärske limiteeritud tiraažiga raamat „Ansel“, mis valmis eile Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatud samanimelise fotonäituse raames.
Kuna olin projekti hooandjate hulgas, siis õnnestus see raamat tubli postiteenistuse vahendusel juba eelmisel nädalal kätte saada. Muidu on võimalik vaid 500 eksemplariga raamatut soetada ainult kas augusti lõpuni avatud näitusel või Eestifoto stuudio vahendusel, hinnaks kõigest 25 eurot! Ütlen kohe vahele, et isiklikult võiksin selle eest ka 4 korda rohkem maksta.
Enamus kohalikke fotoraamatuid on keskendunud elusloodusele ja karu-karu-karu-kakk-põder-kakk-metsis-karu-karu stiilis väljanäitused on surmani ära tüüdanud. Linnavaadete raamatud on etemad, aga natukenegi mööda Eestit ringi kolistanud inimesele samuti mitte midagi uut ütlevad.
„Ansel“ on tase omaette, sõõmuke värsket õhku ilusate, aga igavate metsaelukate ja kirikutornide vahele. Alates trükitehnilisest teostusest kuni loomulikult sisuni välja on raamat Kunstiteos selle sõna kõige paremas mõttes.
Kaupo Kikkase raamat ei ole ainult fotoraamat. See on lugu ühe Eesti mehe kaasaegsest palverännakust, mis algas kunagise fotokorüfee Ansel Adamsi jälgedes. Kuiva imitatsiooni asemel läks Kikkas kaugemalegi, avastades ja puhastades end spirituaalselt, heitmata siiski kõrvale väärtusi, mida kandis ka Ansel Adamsi fotopioneerlus. Pikkadel teekondadel avastas ta sarnaselt Adamsile Ameerika Ühendriikide lääneosa ürgset maastikku, mille avarus ja ajatus on nii kirjasõnas kui fototehniliselt täiuslikult välja toodud. Kompositsioon ja valgusetunnetus on autoril meistritasemel paigas ning iga foto annab lisaks avarale igavikkusele ka uskumatul hulgal äärmiselt huvitavaid detaile.
Ainult must-valgetest ülisuure teravussügavusega maastikufotodest ja esseedest koosnev 116 leheküljeline raamat kisub lugeja enda sisse nagu hea ja sügav muusikapala, mille nautimisel ajataju kaob. Planeeritud veerandtunnisest raamatu sirvimisest sai üle 2 tunni pikkune tõeline nauding. Muide, Kaupo Kikkase näitusel Pärnus ongi tema tööd tihedalt põimitud Arvo Pärdi kosmilise muusikaga, mis annab tervele loole veel ühe lisadimensiooni juurde. Nagu neid raamatu näol veel vähe oleks.
Eestlane on kiitusega kitsi ja kui midagi või kedagi kiidetakse, siis tavaliselt arvatakse, et kiitja on omakasu peal väljas. Ei, mul ei ole omakasu. Ettevõtja ja algaja kunstikollektsionäärina näen raamatus „Ansel“ tohutut potentsiaali ja nii vaimset kui materiaalset väärtust, mille kombinatsiooni on digitaliseerunud kiirmaailmas üha vähem leida.
Kaupo, lõpetan meie tänase telefonikõne avaliku vastusega: „Ütlesid, et oled projekti osas veidi ebakindel, sest pole lõpuni veendunud, kas see ka teisi kõnetab. Ära põe! Tehtud töö on olnud iga minutit väärt ja kui Sinus on terakegi ettevõtja vaimu, siis paiska „Ansel“ ka poelettidele! See sobib suurepäraselt kingituseks nii kallimale kui juubilarile ning annab lugejale soodsa ja ainulaadse võimaluse ennast argipäevastest muredest paariks tunniks lahti rebida!“
