Kaasaegne fotograafia on muutunud väga lihtsaks – võtad kaamera või telefoni, sihid, vajutad ja ongi pilt käes. Lihtsusega kaasneb pinnapealsus, pinnapealsuse kõrvalmõjuks on aga tihtipeale huvitava taustainfo puudumine. Inimesed on erinevad – mõni ei tahagi kõike teada, mõni ahmib aga teadmisi endasse nagu käsn. Viimastele toon välja mõned huvitavamad fotograafiaga seotud faktid, millest enamus ilmselt pole kuulnudki.
1. Me kõik kasutame pidevalt termineid nagu “kaamera” ja “fotograafia”. Kuid kust need sõnad üldse tulevad?
Sõna fotograafia pärineb kreeka sõnadest photos ja graphe. Esimene neist tähendab valgust ja teine sõna jooniste kujutist või joonist üldisemalt. Kokku panduna tähendab fotograafia seega valgusega joonistamist. Seda koondterminit hakati kasutama Sir John Herscheli poolt alates 1839. aastast.
Sõna “kaamera” aga seevastu pärineb ladina keelsest terminist camera obscura, mis tähendab tumedat kambrit. Algselt (esimesed andmed on suisa ajast 5 saj. eKr!) üritati kambrivälist tegevust projetseerida valguse abil tumedale tasasele kambri sisepinnale. Camera obscura’t peetakse fotoaparaadi eelkäijaks.
2. Kodaki hetk (ing k “Kodak moment”). Kaubamärk Kodak on tegelikult ettevõtte (1888. a) asutaja George Eastmani poolt lihtsalt kokku klopsitud, kuna ta arvas, et selles olev K täht on olemuselt tugev ja läbilööv. Anagrammi tehnikat kasutades moodustaski Eastman oma ema abiga sõna Kodak. Nende peamine idee oli, et sõna oleks lühike, hõlpsasti öeldav ja erinev teistest sarnastest sellealastest sõnadest. Hilisemalt omandas see sõna laiemas mõistes sündmusi/hetki, mis väärivad jäädvustamist.
3. Esimene selfie on ligi 200 aastat vana. Autoportreed on tänapäeval tavalised asjad, kuid 1839. aasta kontekstis oli see hoopis teine lugu. Ameerika fotograafia pioneer Robert Cornelius lõi endast dagerrotüübi, mis oli üks esimesi fotosid, mida tehti iseendast. Kuna kogu protsess oli aeglane, siis suutis ta joosta ja eemaldada objektiivi katte, istuda minuteid paigal ja lõpus ka uuesti objektiivi ära katta. Foto tagaküljele sai järgmine tekst: “Esimene hele pilt, mis kunagi tehtud. 1839“
4. 1972. aasta detsembris Apollo 17 meeskonna poolt tehtud jäädvustus maakerast kui „sinisest marmorkuulist“ (Blue marble) oli esimesi pilte tervest meie planeedist. Lennul Kuule jäädvustatud pilt on tehtud umbes 45 000 km kauguselt Maa pinnast. Tegemist on ilmselt ajaloo kõige kuulsama ja enimkasutatud fotoga.
5. Esimene fotoraamat. Fotoraamatutel on rikkalik ja mitmekesine ajalugu. Kuid Anna Atkins näib olevat see, kes sellega esimeste seas alustas. Briti botaanikuna õppis ta Henry Fox Talbotilt fototehnilisi teadmisi, mida rakendas edukalt oma töös. Teda tituleeritakse ka kui esimesi naisfotograafe. Atkins koostas kolm köidet Briti vetikatüüpidest „Tsüanotüübi jäljendid aastatel 1843-1853“. Tänapäeval on nendest raamatutest säilinud ainult 17 eksemplari.
6. Enim nähtud foto. 1996. aastal Charles O´Reari poolt üles võetud maastikupilti rohelistest küngastest ja poolpilves sinisest taevast Californias peetakse kõige rohkem nähtud fotoks maailmas. Kui küsite miks, siis meenutage, mis pilt teile avanes aastaid tagasi, kui oma koduarvuti sisse ülitasite. Jah, just, see oligi ekraani standardne taustapilt Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutites.
7. Kaamerasilm vs inimsilm. Kaamera objektiivil ja inimese silmal on palju ühist. Objektiivi ava määrab ära, kui palju valgust kaamera sisse pääseb. Ka meie silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma sisse langeva valguse hulka. Pupilli suurus korreleerub hämaras f/2.1 ja eredas valguses f/8.3 suuruse objektiivi avaga.
