Ülevaade Põhja-Soome fotokohtadest koos galeriiga!

Üha rohkem fotofänne leiab ennast ühel või teisel moel põhjapolaarjoonest kõrgemal. Kes otsib virmalisi, kes lihtsalt hingematvaid loodusvaateid, kes ajab ekstreemsusi taga.

Kadri Härm, kes elas aastaid Soomes ning on Põhja-Soome koos fotokaameraga risti-rästi läbi sõitnud, kirjutab põnevamatest pildistamiskohtadest ning jagab väärt näpunäiteid koos koordinaatidega.

- REKLAAM -

„Minu janu virmaliste, mägede ja tundrate järele on juba mitu aastat kestnud ja aina süveneb. See on viinud mind avastama uusi ja huvitavaid paiku ning toonud ka uuesti vanade tuttavate kohtade juurde.

Kuna reisin eranditult koos kahe lapsega, siis ei hakka te kuulma heietusi, kuidas -30 kraadiga mitu tundi tundra tipus ellu jääda, vaid teen põgusa ülevaate oma lemmikpaikadest, kuhu peaks kõigil võrdne ligipääs olema.

Esimene kaunis koht, kuhu soovitan igal aastaajal minna on Äkäsmylly:
Äkäslompolontie 1386, 99360, Muonio, Suomi (67.744457, 24.082809).

Kuna kaasajal on kõigile interaktiivsed kaardid ja navigaatorid kättesaadavad, siis pole sõidujuhiseid mõtet kirjeldada. Tee on tavaliselt kitsam ja talvel peale suuri tuiske pidi päris mitu päeva ootama, mil viimane sadakond meetrit ja parkla lahti lükati, aga see käib kõik sealse elu juurde. Seal on vana vesiveski mõnusa kärestikuga. Samas on ka lõkkekoht puudega, väike varjualune ja hooajati avatud öko-kohvik, mis toimib sularahaga arveldades. Sealt hargnevad matkarajad ja talvel on väga hea suusaradade võrgustik. Vesi voolab ka kõige käredama pakasega, moodustades huvitavaid jäätunud detaile. Samuti kohtab seal väga palju linde, ka kuulus laanenäär võib tulla peo pealt sööma. Virmalisi võib näha selles piirkonnas üle terve taeva ning pildistamiseks on erinevaid suundi ja kompositsioone hea leida.

Järgmisena tuleb mõttesse Kutuniva:
99300, Muonio, Suomi (67.950495, 24.000935)

See jääb täitsa maantee äärde, aga on huvitav koht. Seal võib läbi talve näha lisaks virmalistele ja kaunitele päikeseloojangutele ja -tõusudele ka laululuiki. Ühele poole teed jääb kärestikuline vesi ja teisele poole järv, mille serv püsib jäävaba läbi talve. Ka lumevabal ajal on see ilus koht peatumiseks.

Sujuvalt edasi liikudes jõuame Pallastunturi parklasse, mis asub peaaegu mäe otsas: Pallastunturintie 557, 99330, Pallastunturi, Suomi (68.045987, 24.063325)

Mäe otsas asuvad retrohõnguline hotell ja restoran, Pallastunturi loodusmaja ning ka
matka/suusavarustuse rent. Matkarajad hargnevad kaunisse tundrasse, kus saab ette võtta nii mõne tunni kui mitme päeva pikkuseid retki. Talvel saab suusatada, nii murdmaa kui mäesuusa võimalused on head ja rahvast tavakeskustest vähem. Ka jala on talvised suuremad rajad hästi läbitavad.

Virmaliste pildistamiseks soovitan veidi keskusest kaugemale kõndida, et hoonete valgus pilti ei rikuks. Samuti tuleb arvestada tugevamate tuuleiilidega ja end soojalt riidesse panna. Minu eelistus on tavaliselt parkla, mis on enne hotelli paremal metsa sees, ka sealt on võimalik tundrasse jalutada ja puudub liigne kunstvalgus. Kuna reisin ise matkasuvilaga, siis on seal parklas ka mulle ja teistele sarnastele matkajatele hea öömaja olnud. Alati on keegi naabriks.

Kilpisjärvi: Käsivarrentie 13409, 99490, Enontekiö, Suomi (68.952140, 20.924223)

See on üks maagiline koht, kuid sealkandis nõuab hea esiplaani leidmine rohkem planeerimist ja matkamist. Asula ise on väga väike, matkaradu läheb palju, üks isegi Saana mäetippu. Kuna nii kaugel põhjas on virmaliste head suunda raske ette ennustada, siis tuleb tihti pettuda, kui oled põhja suunaga järve kaldal, aga virmalised vehivad sinust sajaga üle ja jäävad lõunapoolse mäekülje kohale tantsima. Minu lemmikud olid kaks järve kallast, üks enne Kilpisjärve ja teine juba Norra suunas. Seal on väga pisike parkimiskoht, kust pääseb kivise järve kaldale ja kus jääb isegi kuulus Saana mägi siluetina pildile.

Tegelikult teel Muoniost Kilpisjärvile on päris palju kohti jõekaldal, mis on sula ajal ligipääsetavad. Ka ametlike parklate taga on tihti jõekallas, oja või lihtsalt kena maastik. Tasub aega võtta ja silmad sõites lahti hoida. Teine hea koht asubki suurema parkla tagant mööda kitsast kruusateed alla sõites.

Sellest kohast saan jagada koordinaate ja sõit on omal vastutusel: 69.120307, 20.756964. Sinna jõudmiseks tuleb sõita üle Soome-Norra piiri ja esimeses parklas paremal seisma jääda. Kes otsib ja julgeb, see leiab ka kruusatee ja järve. Kui ei, siis ka parklast avaneb hea mägine vaade. Pean lisama, et lumisel perioodil ei ole need kohad ligipääsetavad, vähemalt autoga mitte.

Seekord polnud mul plaanis teid Norra viia, nii et liigun tagasi Soome ja veidi teises suunas. Kui teile meeldib kõrge vaade, aga ei taha gondliga sõita, siis Levi suusakuurorti tippu pääseb täitsa autoga: Tunturitie 424-450, 99130, Kittilä, Suomi (67.789775, 24.848794).

Maalilised loojangud ja ka virmalised on seal päris uhked, vaid kunstvalgustust on asulas palju ja ka autosid voorib omajagu.

Järgmine koht, kuhu minna, on Riisitunturi. Peaparkla on ka talv läbi ligipääsetav: Riisitunturi, 97925, Posio, Suomi (66.206695, 28.640879), sealt pääseb üles mäkke sõitma. Ja lisaks on ka teine parkla, milleni viib ainult lumevabal ajal veidi ekstreemne tee, sealpool on kindlasti vähem rahvast liikvel: 66.255521, 28.607041.

Riisitunturil on väga head ja selged matkarajad ning võimalus erinevalt kõrguselt vaateid nautida. Talvel on see koht kuulus ekstra lumiste puude poolest, soome keeles ”tykkylumi”, mis nagu kleepub puude külge, tekitades vahvaid kujusid. Samas on see ka puudele kurnav ja väga paljud ladvad murduvad lõpuks raskuse all. Ellu jäävad vaid tugevaimad. Mida kõrgemale tundra tippu minna, seda madalamaks muutuvad puud.

Kindlasti tasub ka külastada Oulanka rahvusparki. Sinna pääseb näiteks:
Liikasenvaarantie 132, 93900, Kuusamo, Suomi, kus on loodusmaja ja hea algus matkaradadele minekuks. Ka kuulus Karurada läbib Oulanka rahvusparki, kulgedes Ruka ja Hautajärvi vahel. Oulanka tutvustab ennast juba lühikesel jalutuskäigul mühisevate koskede ja kaljuseintega. Sügisvärvides on see koht eriti kaunis. Talvel ei pruugi pikemad rajad olla läbitavad.

Myllykoski juurde pääseb teisest parklast: Myllykoskentie 30, 93999, Kuusamo, Suomi. Soojal ajal on see päris populaarne koht kärestiku ja rippsillaga. Vanast veskihoonest on tehtud avatud ustega varjualune matkajatele, edasi saab kõndida teiste koskede ja rippsildade poole. Avastamist on päris palju.

Loodetavasti on neist märkmetest mõnele tulevasele fotoreisijale kasu. Lahedat põhjala avastamist!“

Kadri töödega saab põhjalikumalt tutvuda aadressil https://www.facebook.com/kadriphotos/.