Tavaliselt me üksikutest objektidest või asukohtadest ei kirjuta, sest Eesti on ilusaid kohti täis ja kuidas sa ikka võrdled Sillamäe promenaadi Viljandi lossivaremetega või Tartu kaarsilda Kõnnu-Suursooga. Ei võrdle ju. Seekord aga otsustasime erandi teha, sest see koht on selline, kuhu niisama naljalt ei satu, paganama kaugel takkatraavi, kuid fotograafile parajalt väljakutseid pakkuv.
See koht on Saaremaal asuva Sõrve poolsaare lõunapoolne tipp ehk Sõrve säär koos oma kuulsa, Läänemere kõige kõrgema tuletorniga (jalamist 52 meetrit, merepinnast 53 meetrit).
Eestis on ilusaid ja põnevaid tuletorne üksjagu, alates Kõpu ja Tahkuna tuletornidest Hiiumaal ja lõpetades Kiipsaare majakaga Saaremaal, ka mandril on uhkeid majakaid piisavalt. Kuid sellist x-faktorit nagu on Sõrves, on raske leida. Selgitan.
Paljude tuletornide pildistamisega on klassikaline olukord, et „kord on kärss kärnas ja siis on jälle maa külmand“ ehk midagi on tihtipeale puudu või hoopistükkis üle. Olgu selleks siis rannajoon, erinevad esiplaanid, üleliigsed raadiomastid, hooned vms. Eelnevast tingitult on paljude tuletornide pildistamine mitte just tingimata raskendatud, kuid häid võttenurki on vähe ja seetõttu on avalikult ringi lendlevad motiivid ebameeldivalt sarnased, mis tõmbab fotograafil paratamatult motivatsiooni parasjagu maha.
Sõrves on nende kõikide elementidega samuti parasjagu jantimist, aga hästi palju erinevaid võimalusi kaaluvad jamad suure kaarega üle.
Käisime fotosõprade Priit Tammjärve ja Janek Laanemäega tegelikult Saaremaal kalal ja fotovarustus oli kõikidel rohkem moepärast kaasas ning väga piiratud sortimendiga. Sõrve minek oli ka selline „võiks ju vaatama minna, kui me siin juba oleme“ Priidu poolt välja pakutud idee ja kuna paremat mõtet kellelgi ei tulnud, siis ajasimegi auto nina sinnapoole.
Kuradi-kurat! Oleks me ainult aimata osanud, et Sõrve säär nii fotogeeniline on, oleksime kõik täisvarustuses kohale marssinud ja mitte lõõskava päikesega pilvitul keskpäeval, vaid mahedas loojanguvalguses.
Õnneks olid teistel droonid kaasas ja nad said õhust ka mõned ägedad kaadrid.
Maapinnalt pildistades aga kratsisime kukalt ja piltlikult öeldes imesime näppu, sest fotokotis polnud lihtsalt õigeid asju. Nendeks õigeteks asjadeks on normaalvahemikus suumobjektiiv (nt 24-105), neutraalhallid filtrid mere siledaks pildistamiseks, ringpolarisaator peegelduste vältimiseks ja kõige krooniks polnud kõikidel isegi statiive kaasas, millega, tõsi, polnudki kolbigi teha, sest pikasäripiltide jaoks olid muud vahendid igal juhul puudu.
Loen nüüd peast ette kõik need lahedad nüansid, mille poolest Sõrve tuletorn ja ümbritsev keskkond enamustest inimtekkelistest rajatistest fotograafi pilgu läbi eristub.
Esiteks on erinevaid vaatenurki tuletorni pildistamiseks tohutult palju.
Teiseks on võimalik majakasse üles ronida ja väga unikaalse rannajoonega maastikumotiive teha (kusjuures Läti paistab ka kenasti kätte).
Kolmandaks saab majakat veepeegeldusega pildistada.
Neljandaks on esiplaane väga erinevaid – alates mingist nõukaaja punkrist ja lõpetades ilusate rannikulilledega, adrune meri ning kiviklibumustrid sinna vahele.
Viiendaks – kui tavaliselt on lähedal asuvad abihooned või ringi tuterdavad inimesed fotograafidele nuhtluseks, siis antud kohas need ei seganud. Ei teagi miks. Äkki sellepärast, et Sõrves „maailma serval“ olemise tunnetus muutis selle kõik ebaoluliseks.
Kuuendaks ja kõige suuremaks väljakutseks on maast pildistades looklev rannajoon, mis pea iga nurga alt jätab mulje, nagu horisont oleks viltu jäänud. Nende kalletega on väga lahe mängida ning erinäolisi kompositsioone luua.
Mis teha – kuna kraami oli vähe kaasas ja olustik suhteliselt vale, piirdusimegi maast pildistades telefoniklõpsudega, et endale lihtsalt midagi mälestuseks jääks ja ei hakanud seekord kivist vett välja pigistama. Aga järgmine kord vean kõik vidinad sinna kaasa ja toon korralikud kaadrid koju! Kuniks on ilusat ilma ja sooja suve, soovitame ka teistele fotosõpradele see pikavõitu reis ette võtta, sest Sõrve säär ja sealne tuletorn on seda väärt!
Ahjaaa, juba läks peaaegu meelest ära. Üks väga oluline asi veel. Erinevalt paljudest poolenisti hüljatud majakakohtadest on kohe Sõrve tuletorni külje all kaks toitlustusasutust. Meie valikuks oli Sääre Paargu kalarestoran, kus toit viis keele alla!
