Hea sõber!
Olen meelitatud, et palusid mind oma pulma fotografeerima ja lubasid toidulaua taha broneerida koha ka mulle, et saaksin ikka kõhu täis ja väsitava tööpäeva vahele ka kannu mõdu lonksata.
Tegelikult on see igati loogiline, sest tühja kõhuga ei jaksa keegi eriti tööd teha, aga aitäh ikkagi!
Teiseks olen suisa üllatunud, et pulmafotode tellimisel sead minu vajadused enda omadest kõrgemale. On mõnus tõdeda, et ehkki Sa ei soovi küll raha maksta, lubad Sa siiski mul terve selle imelise päeva jooksul üles võetud tuhandeid fotosid avalikult kasutada, et saaksin oma ärile tuult tiibadesse ja Sinu tähtsündmuse taustal endale au ja kuulsust juurde.
Ühes asjas oleme me paraku erimeelel. Selleks on meie sõprus. Sellest aga pärastpoole veidi pikemalt.
Luba ma selgitan Sulle oma töö olemust.
Olen fototehnikasse ja muudesse vajalikesse töövahenditesse investeerinud üle 10 000 euro. Mul on fotode töötlemiseks ostetud võimas arvuti koos suure kvaliteetse monitoriga. Ainuüksi minu fotokaamera koos objektiividega maksab rohkem, kui keskmise inimese terve korteri sisustus. See on investeering, mis peab ennast tagasi tootma.
Pulmapildistamine on kokku umbes 3 päeva töö.
Kõigepealt tahan ma pruutpaari ja pulmaisaga kokku saada, sest palju asju on vaja selgeks rääkida. Teiseks pean registreerimiseelsete ilupiltide potentsiaalsed asukohad välja otsima. Kolmandaks pean ma enne pulma kindlasti külastama peopaika, et päeva peategelasi ja peokülalisi mitte ilmaasjata ühest mõisahoovi nurgast teise solgutada. Selle kõige peale kulub üks tööpäev.
Kui tähtis päev käes on, olen sinu teenistuses umbes 12 tundi – hommikupoole teeme ilupilte, päeva keskel toimub registreerimine/laulatus ja pulmapidu ise vältab hiliste õhtutundideni. Ära unusta, et pean peopaika ka kohale tulema ja sealt lahkuma. Ka see on ajakulu.
Kolmas päev kulub pulmas tehtud 500-2000 foto ülevaatusele, paremate tööde välja valimisele ja kohendamisele. Rusikareegel ütleb, et fotode valimine ja korrastamine on umbes sama ajamahukas, kui pildistamine ise.
Keskmiselt on kuus 21 tööpäeva. Kallis sõber! Kas ma saan tõesti õigesti aru, et sa äsja palusid mul loovutada Sinu peo pildistamise jaoks 14% oma tööajast? Mõistaksin seda, kui tegemist oleks klassikalise hipipulmaga, kus üks sõber tinistab ukulelet, teine pildistab, kolmas küpsetab näljastele vahvleid ning neljas valab kodus tehtud sõstraveini välja. Ometigi kirjeldasid mulle üritust, mille eelarve on umbes 20 000 eurot.
Kas lilleseadja toob sulle lilled tasuta kohale? Kas limusiinijuht sõidab kõhutäie eest? Kas Sinu lummava abikaasa rätsep tegi selle kauni valge kleidi ÜKT korras? Kas toit ja napsud tassitakse kohale ilma raha küsimata? Kas mõisaperemees andis pinna sulle sõbramehe poolest lagastada?
Miks sa mind solvad?
Hea sõber. Jõudsin just ühele põhjapanevale järeldusele. Sa ei olegi ju minu sõber! Mina ei soovi endale sõpra, kes minu tööst ja ajast lugu ei pea ning üks tõeline sõber ei peaks kindlasti oma lähedast proovima ära kasutada.
Tänan kutse eest, kuid loobun.
PS! Tegelikult oled Sa päris suur tõbras, et lubasid mul oma abikaasagi kaasa võtta. Kui mina tasuta Sinu heaks tööd teen, siis kas peaksin tantsuplatsil ka temast koos võõra mehega mõned fotod klõpsima?
Artikli autor märkas pärast mõnetunnist kisa-kära, et mitte kõik inimesed ei saanud kirjatüki sisust aru ja arvasid ekslikult, et tegemist on kellegi isikliku arveteklaarimisega. Austame kõrgelt ka inimesi, kelle tõlgendamismetoodika on meie omast erinev ning seetõttu lisame selgituse. Tegemist ei ole autori enda ega ühegi teise konkreetse fotograafi avaliku kirjaga ega tõsielulise sündmusega. Materjal tugineb autori tähelepanekutele sotsiaalmeedias, kus paljud fotograafid on jännis lähedastega, kes eeldavad fotograafilt tasuta tööpanust. Loodetavasti on veidi tavapäratus žanris kirjutatud artikkel spikriks kõikidele, kes ei ole osanud sujuvalt “ei” öelda ning välja toodud argumentide toel on võimalik sõprade ja tuttavatega tülivabalt ja suhteid lõhkumata arutleda fotograafi panuse ja tema töö väärtustamise üle.
