Jaga sõpradega


Digiajastu häda ja õnnetus on, et digitaalset materjali kuhjub meeletutes kogustes. Kui seda ilma loogilise ja läbimõeldud süsteemita teha, siis hiljem midagi konkreetset üles leida on keerulisem kui nõela heinakuhjast.

Selleks, et kvaliteetset algmaterjali säilitada ja kergelt leitavaks teha, on vaja nii varundamist kui katalogiseerimist. Kui varundusest kirjutasin mõni aeg tagasi (https://fotojutud.ee/topics/tehnika/kuhu-ja-kuidas-varundada-oma-fotofailid), siis seekord kirjeldan pisut katalogiseerimist ja märksõnastamist.

- REKLAAM -

Ükskõik kui hullult segane seis sul praegu fotodega poleks, siis alusta kõige lihtsamast, sest edaspidi saab vaid kergemaks minna. Alljärgnevad variandid on kõigest mõned paljudest võimalustest. Kas selline kataloogisüsteem ka sinule sobib, selles pead muidugi ise selgusele jõudma.

Kataloogid ja kaustad

Esimese asjana sorteeri pildid eri kaustadesse aastate järgi… 2017, 2018, 2019 jne.
Järgmine samm on aasta lõikes olevad pildid kataloogidesse sättida kuude kaupa. Selleks loo iga aasta kohta 12 kausta ning nimeta need kuude järgi… „01-Jaanuar“, „02-veebruar“…“12-Detsember“. Võid ka kuude kaustu mitte kasutada ning lihtsalt pildistamise kuupäevade järgi kaustad teha. Ma ise näiteks teen nii.


Kui sa väga palju pilte ei tee, siis võid ka aastaaegade järgi sorteerida. Või mõne muu sinu jaoks olulise märksõna/sündmuse.

Kui nüüd peale kuude lõikes kaustadesse sättimist avastad, et ikkagi on ühe kuu all näiteks 1876 pilti, siis on aeg järgmisteks alamkaustadeks – päevade lõikes. Ja samuti alusta kausta nime kuupäevaga – „04_Peetri koolilõpupidu“, „07_Siimu sünnipäev“ jne. Ehk et kasuta kausta nimes sinu jaoks olulist märksõna, mille järgi on hiljem lihtsam pilte leida.
Kui esialgu võib kõik see kataloogidesse sättimine hiigelsuure ettevõtmisena tunduda, siis eks ta nii ka ole, kui enne mingit süsteemi pole olnud. Aga edaspidi saad peale igat pildistamist kohe sama süsteemi järgi toimida ning siis on juba kõik palju lihtsam.
Lisaks aastate/kuude/kuupäevade järgi sorteerimisele on võimalusi veel mitmeid – võid kaustu teha ka näiteks teemade, asukohtade, inimeste nimede jms järgi – kõik oleneb, mida ja kui tihti pildistad. Valikuid on mitmeid ning vaja vaid omale sobivaim leida.

Märksõnad

Järgmise asjana võiks hakata kasutama piltide märksõnastamist. Kui oled ikka terve pika päeva kaameraga looduses käinud ja hulga säilitamisväärseid pilte teinud, siis ei piisa, kui kõik nad on ühes mahukas kaustas „20_Aasal hulkumas“. Kui pärast on vaja leida mõnda konkreetse liblika pilti või hoopis mingit konkreetset lille, mida tol päeval pildistasid, siis ilma korraliku märksõnasüsteemita on see väga aeganõudev ja pahatihti pea võimatu ülesanne. Ehk siis lühidalt öeldes on märksõnad pildi sisu tekstiline kirjeldus, keda või mida ja kuidas on piltidel kujutatud.

Pane tähele, et mainisin enne „säilitamisväärseid pilte“. Just nimelt – kogu mälukaardi sisu pole ilmselt mõtet salvestada ega arhiveerida, kuna päris kindlasti on seal hulganisti duplikaatkaadreid ning sekka on eksinud ka mõni udune või „ära värisenud“ pilt – need kustuta ikka enne ära.

Aga tuleme tagasi märksõnade juurde. Millised märksõnu siis kasutada, et neist ka hiljem kasu oleks? Näiteks mäestikku kujutava pildi puhul märksõna „mäestik“? Juhul, kui sul väga palju mäepilte pole, siis oled ilmselt suuteline selle märksõna alusel õige pildi leidma. Kui aga tegeled lisaks pildistamisele ka alpinismiga ja käid igal aastal mitmel erineval mäel ronimas, siis ilmselt on sul paari-kolme aastaga mäepilte rohkem, kui kümme-kakskümmend-sada. Sel juhul on vaja miskit spetsiifilisemat märksõnaks. Jah, loomulikult võid kasutada ka ühe märksõnana „mäestik“, aga kindlasti peaksid lisama ka näiteks mäe nime või piirkonna ehk pisut spetsiifilisemat infot. Sama lugu on ka näiteks lilli, liblikaid, koeri või kes-teab-mida-veel pildistades – märksõna olgu piisavalt täpne ning vajadusel lisa neid mõistlikkuse piires kohe mitu.

Veel on minupoolne soovitus kasutada ühe märksõnana pildi formaati või stiili – püstkaader või horisontaalkaader (portrait – landscape), mustvalge, panoraam jne. Samas, olenevalt pildistamise žanritest võib olla vajadus paljude erinevate žanripõhiste märksõnade järgi. Rääkimata siis sellest, kui oledki otsustanud näiteks pildipankadele pildistada – seal võib märksõnu ühe pildi kohta olla juba kümnetes ja kümnetes.

Foto: Jan Lepamaa

Näitena olen sellele pildile lisanud järgnevad märksõnad: „landscape, maastik, Norra, Lofoodid, Uttakleiv, pilved, meri, ookean, kaljud, lainetus, pikk säri, Big stopper„.


Kokkuvõtvalt oleneb märksõnade arv ja täpsus paljudest nüanssidest ning loodetavasti suudab igaüks just endale parimad leida.

Lõpetuseks

Lõpetuseks veel üks kaval netiavarustest leitud nipp.

Looge üks harilik tekstifail. Üks fail iga kausta kohta on piisav, aga samas kaustas võib neid muidugi ka rohkem olla. Sinna tekstifaili tasub vabas vormis kirjutada, kus ja mida pildistatud on ning lisa ka soovitud märksõnad sinna tekstifaili. Kui kunagi hiljem otsid märksõna “põdrakärbes”, siis leiad kohe kõik need kaustad, kus sees tekstifail, mis sisaldab sõna ”põdrakärbes”. Ja oledki õigel teel, leidmaks soovitud pilti.
See nipp muidugi eeldab, et kaustas pole väga palju pilte või siis on kõik pildid kenasti märksõnadega varustatud.

Head märksõnastamist ning piltide kataloogidesse jagamist!
NB! Seda kõike on hea teha siis, kui parasjagu pildiilma pole 😉

Jaga sõpradega


- REKLAAM -