Terje Talts on esmapilgul naine nagu ikka. Kord naerab, kord nutab, siis rõõmustab, siis jällegi kurvastab. Erinevalt teistest oskab ta aga oma sügavaimadki tunded fotoaparaadi abil kunstiteoseks vormida ning seda parajas annuses ürgse väega vürtsitada.
Oled fotograafiaga tegelenud kõigest viis aastat, mis polegi väga pikk aeg, paljud teised oma žanri tipud on pildistamisega alustanud juba lapseeas. Miks foto ja miks mitte palju vabamaid käsi andev maalikunst, mida aastaid harrastasid?
5 aastat ei ole tõesti just pikk aeg, kuid ehk annab väikese eelise see, et olen sellega tegelenud intensiivselt, püüdnud eelnevalt omandatud kunstialased oskused ja kogemused nüüd fotoloomingusse integreerida. Nautisin kunagi maalimist väga, kujutasin tihti just neidsamu fantaasiamaailmu ja -tegelasi, keda nüüdki püüan järgi aimata. Ometi tundus ühel hetkel, et fotol on suurem vabadus ja stilistika ning palju muu koosmõjul saab end tunduvalt kirkamalt rakendada.
Fantaasiafotograafia
Sa oled Eesti fantaasiafotograafiat päris korralikult raputanud. Kuivõrd keeruline on üldse ühel loomingulisel kunstiõpetajal pintsel sahtlisse visata ja päris inimestega päris metsas kännu otsas vormistada selliseid troonidemängulikke stseene, mida oleks ilmselt märksa kergem üksinduses akrüüliga lõuendile kanda?
Aga ma naudin praegu seda. See on põnev – kohtuda nii paljude erinevate ja huvitavate inimestega. Minu juures on käinud ravitsejaid, selgeltnägijaid, haldjaid, viikingeid, nümfe, ürgnaiselikke naisi ja mehiseid mehi, kes on kõik toredad ja avatud meelega. Mul on hea meel, et nad on minusse uskunud ning mind usaldanud. Stilistika, kohavalik, võttepaiga disainimine ja suhtlus modelliga on põnevad ja suurt ressurssi nõudvad, kuid kui kogu tiimi koostööst sünnib hea pilt, siis on rahulolu ja rõõm suur. Nii et üleminek pole olnud üldse keeruline. Mul on hea meel, et nad on minusse uskunud ning mind usaldanud. Stilistika, kohavalik, võttepaiga disainimine ja suhtlus modelliga on põnevad ja suurt ressurssi nõudvad, kuid kui kogu tiimi koostööst sünnib hea pilt, siis on rahulolu ja rõõm suur. Nii et üleminek pole olnud üldse keeruline.
Sinu fotosid võrreldakse tihti unenägudega, maagiaga, paralleelsete maailmadega… Kui palju on see teadlik valik ja kui palju juhus, et Sinu fotodes on justkui mingi maagiline vägi sees?
Nagu eelnevalt öeldud, olen sellest väestatud ilmast alati huvi tundnud. Nii helgemast ja heledamast kui ka maisemast ja ürgsemast. Olen lugenud kirjandust ja vaadanud vastavasisulisi filme, elanud kaasa säärase žanri maalikunstnikele jne. Kooliajal joonistasin-maalisin palju seda temaatikat. Rõivastumine ja disain on samuti alati huvi pakkunud, nagu tüdrukutele ikka. Ega ma päris normaalne ei ole, mingi teistmoodi maailma filter on ees pidevalt.
Oled öelnud, et juustes on ka vägi sees. Mis lugu Sul täpsemini juustega on?
Jaaaaa. Usun tõesti, et juustes on vägi sees. Läbi aegade on olnud suureks karistuseks juuste maha lõikamine, sellega võetakse inimeselt jõud ära, allutatakse, alandatakse, näidatakse üleolekut. Karvakasv on oluline. Mulle meeldivad karvaste nägudega mehed ka. Habemikega oleme suisa pikema seeria kokku pildistanud, millest 4 pääsesid sel suvel ka rahvusvahelisele aktinäitusele “Mees ja naine”, mis toimus 25. korda ning millel osalemine oli kui unistuse täitumine. Pärnu Uue Kunsti Muuseum valis need tööd ka oma püsikollektsiooni. Olen tänulik, hirmus uhke tunne on ja väga hea meel.
Muinasjutuvestja
Üldiselt nenditakse, et kunstniku, sealhulgas fotograafi looming on tema hinge peegel. Sinu töödes on hundid ja haldjad, kurjus ja headus, kusjuures suureks ühiseks nimetajaks on ürgsus kogu oma eheduses. Nagu üks hea muinasaegne saaga. Kuivõrd see hingepeegeldus Sinu ja Su loomingu vahel paika peab?
No just, peab küll. Muinasjutt ongi päris elu, mingil omamoodi filtreeritud kujul. Usun, et iga looja elab oma loomingus läbi kõike seda, mida ta ise kogenud ja tunnetanud on. Olen saanud näidata kõike – naiselikkust, kirge, valu, armastust, hellust, leina, rõõmu, helgust.
Tahangi olla enese jaoks mitmekülgne, mitte jääda kinni ainult ühte emotsiooni oma töödes.
Mõtlen, et hea energiaga sessioon on veidi nagu teraapiavorm, õnnestunud päev ja tulemus annab positiivse emotsiooni pikaks ajaks.
Fotograafiahobi on ka mulle olnud heaks teraapiavormiks rasketel aegadel, see on olnud hea võimalus pärismaailma valust hetkeks eemalduda ja olla ning elada kasvõi korrakski mingit muud elu, tunnetada muud rolli.
Räägime veidi fantaasiafotograafia ajakulust. Õige asukoha leidmine, õigete modellide leidmine, õigete rekvisiitide leidmine ja kõik muu selline on ju väga ajamahukas. Siis veel make-up, soengud, valgustus ja kui lisada veel pildistamisele ja järeltöötlusele kuluvad tunnid, siis kui palju kokku aega läheb ühe hea pildi saamiseks?
Oleneb suuresti sessioonist, kuid paar päeva kestavad tavaliselt läbirääkimised, kliendi soovide ning ootuste tuvastamised, stilistika kokkupanek. Vahel on vaja ka midagi ise ehitada, laenata, transportida, käia kostüümiladudes, leida sobilik aeg kogu tiimile, nagu grimmikunstnik ja assistent. Nendelt tuleb väga suur panus kõige õnnestumiseks. Samuti on mul äärmiselt andekaid koostööpartnereid, kellelt saan laenutada peakatteid, kostüüme ja vajadusel ka lasta midagi spetsiaalselt valmistada.
Grimm, rõivastumine, sõitmine pildistamiskohta ja vahel ka võttepaiga sättimine ning pildistamine ise on ligikaudu päevatöö. Sellele siis järgneb ca 2 tööpäeva piltide töötlemist, vahel veidi rohkem. Töö muidugi sellega ei lõpe. Nüüd tuleb viia tagasi kõik see, mis on kokku korjatud ja laenatud. Siit ka mugavus ja vajadus ise võimalikult palju kraami omada. Kodus võiks ruumi tunduvalt rohkem olla ?
Fantaasiafotograafia, millega oled laiemalt tuntust kogunud, pole ju Sulle ainult hobi ning eneseteostus, see on ikkagi tõsine töö, mis ka leiva lauale toob?
Jah, ikka. Aja- ja energiakulu on nii suur, et siin muud tööd kõrvale ei mahutakski. Mul tuleb vaid veel paremini õppida ära enese säästmine, et nii puhke- kui tööaeg oleksid veidi paremini tasakaalus. Aga seda on ju ometi nii raske teha, kui sulle su töö niiväga meeldib.
Kui mina nüüd tahaksin olla peategelane Sinu muinasjutumaailmas, kas ma üldse saaksin see olla ja kui palju see maksma läheks?
Jah, muidugi saaksid. Täpsema hinnapakkumise saab teha olenevalt konkreetsematest soovidest siiski. Sessiooni hind algab 250 eurost, millele lisandub grimmikunstniku tasu, kui vajalik, siis rõivaste jm laenutustasu, sõidukulu, hobuste, huntide, kotkaste või mille iganes rent. Võid ka hoopis lähedasele kingituse teha, kui soovid endale armast inimest üllatada. Asju ei ole meil ju vaja. Kui, siis juba pigem emotsioone ja kogemusi.
Soovitused
Palun anna mõni soovitus fotograafidele, kes alles otsivad ennast ja oma žanri. Millele tähelepanu pöörata ja mis on tegelikult sellel teekonnal ebaoluline?
Jää endale ja oma sisetundele kindlaks. Tegele sellega, mis hea tunde tekitab. Võta kriitikat kuulda, kuid ära võta seda ülearu tõsiselt. Enamus, kes kritiseerida armastavad, ise üldse matsu ei jaga ja midagi teha ei viitsi ega oska.
Küll aga on kullahinnaga need, kes algusest peale on toetavad ja tunnustavad su püüdlusi. Alustama peab algusest, ole enda suhtes salliv ja püüa olla mitte väga kriitiline. Tean seda omast käest, sest kõige arvustavamad oleme me ikka ise.
Tegele asjaga! Ajaga kasvab kogemuste hulk ja tunnetus muutub järjest paremaks.
Nii tahan ma uskuda.
Kokkuvõtteks, kas see, millega tegeled, teeb Sind õnnelikuks ehk oled Sa enda hinnangul oma koha päikese all leidnud?
Hetkel paneb see silma särama, jah. Mul on suur õnn omada niivõrd fantastiliselt andekate inimeste ringi mu ümber, kelle toel saan head asja teha – grimmikunstnikud, disainerid ja mu väga tubli abikaasa-assistent.
Terje loominguga saad tutvuda: https://www.facebook.com/terjetaltsilooming/