Kaamerate valik on lai, aga milline on hea? Milline on parim? Ja muidugi kõige mõnusamad on vaidlused, kas osta tuleks Canon, Nikon, Sony, Fuji või üldse midagi muud.
Inimesed lähevad foorumitest suisa tülli, kaameraostja aga ei saa sellest narride paraadist mitte mingit tolku.
Proovime veidi kaameraostu otsuseid lihtsustada ehk vaatame, millele tasub enne ostuotsust üldse tähelepanu pöörata.
Nagu vanarahvas ütles – saate selle, mille eest maksate. Oluline on anda enesele aru, mida te tegelikult vajate. Kallimad mudelid on varustatud paljude lisadega, mida te ei pruugi mitte kunagi kasutada. Samas, kui fotograafia on teie kirg ja tahate selles edasi areneda, siis tasuks investeerida fotovarustusse paraja varuga. Seda boonust saate te hiljem ilusasti ära kasutada, aga seda ainult juhul, kui olete oma hobi süvenemises veendunud!
Liigselt koonerdatud eelarvega võite kiiresti kaamera võimekuses pettuda ja see toob kaasa lisakulutused edasisel arenguteel. Kuigi nutitelefonid teevad tänapäeval päevavalguses juba päris ilusaid pilte, siis seda on siiski fotokire rahuldamiseks raske soovitada. Aga ärge unustage – kallim kaamera ei tee teist paremat fotograafi ja alustada tasub siiski pigem odavalt.
Megapikslite müüt
Aastate jooksul on meile pealuu sisse tambitud, et mida rohkem megapiksleid, seda paremat pilti kaamera teeb. Teatud hetkeni see loogika veel kehtis, kuid sellest on aastaid möödas. No mis vahe sellel on, kas kaameral on 20 või 30 miljonit pikslit, kui te just majaseina suurust valimisreklaami ei pildista? Suured piksliarvud tõstavad ainult faili mahtu, seega on oht, et pilte tehes saab mälukaart kiirest täis ja ka sarivõtte kiirus kannatab. Lisaks võtab piltide üles/alla laadimine ja töötlemine kauem aega.
Megapikslid loevad pildi suuruse osas, mitte kaamera kvaliteedi suhtes. Rahvakeeli tähendab see seda, et mida rohkem megapiksleid, seda suuremaks saate pilti suurendada, et see ei muutuks nn ruuduliseks. Kaamera kvaliteedi tagab siiski peamiselt sensori suurus. Suurem sensor võimaldab koguda rohkem valgust, see aitab kaasa sellele, et piltidel on vähese valguse korral vähem müra, selgemad värvid ja suurem kontrastsus. Mida suurem sensor, seda suurem on ka pikslite vahe ning seda kvaliteetsem on lõpuks pilt.
See ei tähenda, et kõrgresolutsiooniga kaameratel poleks oma kohta. Need võimaldavad piisavalt foto kärpimist ja suuremõõtmeliste piltide trükkimist ilma suurema kvaliteedikaota, aga see on rohkem professionaalide rida.
Sarivõtte kiirus
Tänapäeval on kaamerad igapäevase kasutaja jaoks piisavalt kiired. Võrrelduna kompaktkaameratega pakuvad nii hübriid- kui ka peegelkaamerad kiiremat sarivõtet. Esimesel kaameral võiks olla suutlikkus teha minimaalselt 5 kaadrit sekundis. See tuleb kasuks, kui pildistate oma kaameraga kiireid tegevusi, olgu siis õues mängivaid lapsi, koduloomi või sporti. Reklaami ohvriks ei tasu siiski minna, kui kuulete, et mõni kaamera teeb 10-20 pilti sekundis. Kui sageli te reaalselt seda ikkagi kasutate?
Ergonoomika
See on kaamera ostmisel alahinnatud faktor. Lihtne on tellida netist endale meelepärane (odavam) kaamera ja siis selle raskuse (või kerguse!) ja ebamugavuse käes vaeveldes pilte teha. Üldreegel on ikkagi see, et enne ostmist tasuks kaamerat käes hoida ja valida sarnase parameetrite ja hinna korral endale paremini kätte sobivaim. Kui kaamera ja objektiivid on teie jaoks liiga rasked või ebamugavad kaasas kanda, siis kipub fotovarustus pigem kapis tolmu koguma jääma. Ostetud kaamera peaks pakkuma kiirelt ja lihtsalt juurdepääsu sagedamini kasutatavatele funktsioonidele (nt ISO). Menüü peaks olema lihtne ja arusaadav. Seda kõike paraku neti teel tellides ei koge. Puutetundliku ekraaniga mudelid on mõnevõrra mugavamad kasutada, aga jällegi peab arvestama asjaoluga, et alati ei ole pildi tegemise võimalused kuivas ja soojas keskkonnas. Talvisel ajal kinnastega on kaamera käsitsemine tunduvalt ebamugavam kui suvel. Seega ei ole iga digitaalne samm mugavuse suunas alati tegelikult mugav ja kaamera peab olema käsitsetav mugavalt ka menüünuppudega.
Vahetatavad objektiivid.
Tehniliselt hea pildi saladus koosneb kümnetest-sadadest väiksematest detailidest. Suurimaks ja olulisemaks on neist kasutatav objektiiv. Kaamera, mis võimaldab vahetada objektiive, pakub suuremaid võimalusi mitmekesiseks hobi harrastamiseks igale harrastajale. Kuigi tehniliselt heal tasemel optikaga kompaktkaamerad teevad häid pilte, siis ei paku enamus neist piisavat konkurentsi vahetatava objektiiviga kaamera mitmekülgsuse vastu. Paljud peegel- ja hübriidkaamerad müüakse komplektina koos kitobjektiiviga – see lühike suumobjektiiv on kompaktne ja mugav, kuid varjutab tihti kaamerapoolse potentsiaali. Võimalus kasutada erinevaid objektiive lisab teie harrastusele uusi vaatenurki ja väljundeid, tehes selle hobi palju huvitavamaks ja mitmekesisemaks.
Keerulisemaks läheb, kui peaks tekkima vajadus kasutada teise kaameratootja objektiive. Ristkasutus on küll võimalik erinevate adapterite abil, aga ohvriks tuleb tuua sageli pildi kvaliteet. Täpsemaid võimalused ja variandi tuleb kindlasti eelnevalt läbi rääkida spetsialistidega või kogemustega fotograafidega. Seega – osta kaameramark, millele toodetakse rohkem objektiive!
Optiline vs digisuum
Sarnaselt megapikslite müüdiga kasutavad tootjad ka siin palju reklaami suurte numbrite üle. Ei ole see kuld, mis alati hiilgab. Optiline suum kasutab reaalset optikat pildi suurendamisel, samas digitaalne suum on enamvähem sama efektiga kui pildi kärpimine ja tulemuseks on pildikvaliteedi langus.
Pildi stabiliseerimine
Optiline pildistabilisaator aitab vähendada pildi hägusust ja tulemuseks on teravamad jäädvustused. Eeskätt on nendest rohkem kasu pika fookuskaugusega objektiivide korral, kus objektiivi paigal hoidmine on keerulisem ja raskem. Erinevad stabilisaatori variandid (keresisene, objektiivisisene, elektrooniline jne) on tootjatel ja objektiividel erinevad. Kindlasti tasuks enne ostu uurida, mis millega ühildub ja kuidas need koos toimivad.
Optiline pildiotsija vs tagaekraan
Optilist pildiotsijat kasutavad paljud hobiharrastajad, kuigi tänapäeval on kaameraekraanide kvaliteet märkimisväärselt tõusnud. Enim põhjendatud on pildiotsija kasutamine ereda päikese korral, kus päevane valgus tuhmistab tagaekraani nähtavust, tehes sellega ka pildistamise protsessi ebameeldivamaks. Hübriidkaameratel puudub optiline pildiotsija ja selle asemel vaatab fotograaf sisuliselt väikest LCD ekraani pildiotsija ava kaudu. Kuna optiline pildiotsija kasutab pildi kuvamiseks reaalset optikat, siis see säästab palju akut ning on kõige „puhtama“ tulemusega. Elektroonilised pildiotsijad kuvavad seevastu kohe pilti tehes rohkem tehnilist infot, olgu selleks siis valge tasakaalu või särituse muutmine.
RAW vs JPG
JPG pildiformaat on kõikidel kaameratel ja seda loetakse standardvalikuks. Enamus pilte, mis ringlevad netiavarustes, ongi JPG formaadis. Paljudel kaameratel on lisavõimalusena ka RAW formaadis pildi tegemise võimalus. RAW-fail on olemuselt toorfail, kuhu kogu sensorilt saadud info salvestatakse. JPG puhul peab arvestama aga kadudega failiga. Lõpuks taandub asi hilisemale pilditöötlusele. Suurem osa kogemustega fotograafe pildistavad RAW formaadis ja paljud pilditöötlusprogrammid saavad selle formaadiga ilusasti hakkama. Arvestama peab muidugi asjaolu, et RAW failid on kümnetes kordades suuremates ja seega peab andmekandjal olema piisavalt mälumahtu.
Ilmastikukindlus
Kaamera soetamisel tuleb lisaks uurida ka vastava seadme ilmastikukindluse kohta. Tavaliselt on see ära toodud aparaadi tehniliste spetsifikatsioonide loetelus. On oluline vahe, kas kaamera on pritsme/vihmakindel või veekindel. Osadel kaameratel on tähtsamad ühenduskohad kaitstud kummiste kaitsetega ja see annab neile piisava pritsmekindluse, aga ometi ei võimalda tõrjuda suuremat hulka vett. Ja nagu ikka, veekahjustuste korral kaotab kaamera garantii.
Kokkuvõtteks
Uut kaamerat ostes tuleb esmajoones endale selgeks teha, kui palju on võimalus selleks raha kulutada. Üldine soovitus on, et osta tasuks planeeritust veidi parem mudel, sest fotohobiga intensiivselt tegeledes tuleb suhteliselt kiiresti kaamera tehnilise soorituse lagi kätte. Teiseks võiks olla ette aimatav, mida ja kuidas tahetakse pildistada. Kolmandaks muidugi mugavus – kas osta suurem ja kogukam peegelkaamera koos paljude lisavõimalustega või piirduda kompaktsusega ja soetada kompakt- või hübriidkaamera väiksemate valikutega.
Ja lõpetuseks. Meie ei julge kindlasti soovitada oma kategooria kõige odavamaid kaameraid. Need sobivad lillekeste klõpsimiseks, kuid tõsise fotograafia korral ammenduvad nende tehnilised võimalused väga kiirelt. Sensorite puhul tasub vältida väiksemaid formaate kui APS-C, sest nende võimekus hämaras pildistamisel on siiani veel üpris kehvake. Kaameramudelite puhul on kindlapeale minekuks aga tuntud kaubamärgid nagu Canon, Nikon, Sony, Pentax või Fuji. Edasine on aga kõik juba rahakoti võimekuse taga.
