Kontrastsus ehk vastandlikkus on fotode üks olulisemaid aspekte. On olemas näiteks toonikontrast ja värvikontrast, kuid neist polegi põhjust pikalt pajatada, sest kõik saavad aru, mis on musta ja valge või valguse ja varju vahe. Lisaks on aga käibel termin “kontseptuaalne kontrast”, millest paljudel edasijõudnutelgi aimu pole.
Kui tooni- ja värvikontrasti puhul saame rääkida konkreetsemalt füüsikalistest suurustest, siis kontseptuaalne kontrast on rohkem abstraktsem väljenduslaad. See on pigem seotud ideede ja vaadetega, mis loob pildile x-faktori.
Kontseptuaalset kontrasti kohtab piltidel, kus on kokku toodud väga erinevad asjad, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega märgata, kuid mis tekitavad küsimusi ja vastandlikke seoseid. Juhul, kui erinevad vaated või ideed on pildil omavahel huvitavas kombinatsioonis, siis hakkab pilt jutustama lugu. See paelub ja tekitab vaatajas omanäolisi reaktsioone – meeldimisest kulmu kortsutamiseni. Aga vähemalt see töötab. Visuaalne jutuvestmine on osa suurepärasest fotost.
Toon siinkohal paar lihtsat näidet. Kujutage ette mahajäetud autovrakki, millest on hakanud läbi ajama ronitaim või keset rahvarohket tänavat seisab politseinik valves ning hoiab turistidel silma peal. Märkate ju erinevaid pooluseid ja ideid? Kontrastsus looduse ja tehnika vahel? Kontrastsus korrakaitse ja ümber keeva elu vahel? Selliseid näiteid võib tuua lõpmatuseni.
Oskus märgata ja pildile püüda kontrastseid hetki on suurepärane võime, mis mõnele on kaasa antud sünnist saadik, aga paraku enamuse puhul vajab see pikaaegset treeningut.
Enamikel kordadel töötab kontseptuaalse kontrastsuse loomine just ruumist välja astudes, aga rohkem vaeva nähes on seda võimalik teha ka kodus. Mõelge kasvõi toiduainetele, mis omavahel üldse ei sobi. Spagetid ja vaarikad? Vaarema telekamängupuldiga? Ka need on kontseptuaalset kontrasti täis.
Kuidas luua üldse kontseptuaalset kontrasti?
Esimene etapp on alati vaatlus – piisavalt tähelepanelikult jälgides leiate sobivat materjali peaaegu kõikjal.
Teine etapp on juba lihtsam – jäädvustamine. Või noh, sõltub, kellele kergem, kellele raskem.
Korraga kontrastseid pooli pildile saada on vahel tegelikult päris keeruline, nii et mõlemad kannaksid oma rolli välja. Ainult maha visatud plastpudeli pildistamine metsatukas ei pruugi veel vaatajale anda ülevaadet kahe erineva poole vahel. Seega tasub teha mitmeid erinevaid võtteid – nii lähemalt kui ka kaugemalt ja nagu ennegi olen soovitanud, keerle ja tiirle ümber objektide, aga see on juba teine teema.
Kui konfliktne suhe on pildil terav, siis vahel toob selle paremini esile just mustvalge foto, et rõhutada dramaatilisust ja süngust. Ei maksa selliste piltide tegemist karta, aga arvestage, et sellisel juhul tuleb mängu juba kaks kontrastivormi, mille pead edukalt sünkroonis ära vormistama.
