Nädal Madeiral, Sony a7R V kaamera ja Sigma 100-400mm f/5-6.3 DG DN OS Contemporary objektiiviga
Eelmise aasta märtsi alguses jõudsin esimest korda Madeira saarele. Madeira roheline lopsakas loodus oma dramaatiliste vaadete ning mitmekülgsete matkaradadega võlus mind kui fotograafi niipalju, et võtsin reisi uuesti ette selle aasta märtsis. Mõlemal korral veetsin kohapeal kaks nädalat. Tegemist on tegelikult Hiiumaa suuruse saarega, aga saare kõrgeim tipp on 1861 meetri kõrgusel merepinnast. Peale teist käiku võin südamerahuga öelda, et pool saarest on veel avastamata ning ilmselt tuleb ka kolmas kord minna. Täpselt nii põnev ja äge seal saarel ühel seiklushimulisel maastikufotograafil ongi.
Mõlemal korral sai palju fotoalaseid kogemusi ja teadmisi juurde. Fotoreiside juures tekib alati enne minemist küsimus, et mis tehnika siis kaasa võtta ja mis tehnika koju jääb. Lendamisega kaasnevad ka teatud piirangud, mis panevad veel rohkem kogu selle tehnika kaasavõtmise teema läbi mõtlema. Eelmisel aastal näiteks üheks objektiiviks, mille kaasa võtsin oli mu isiklik Sigma 70-200mm f/2.8 EX DG OS HSM APO. Enamuse ajast kasutasin seda objektiivi matkates mägistel matkaradadel ja jäädvustades dramaatilisi mägedevahelisi vaateid koos kiirelt liikuvate pilvedega. Tihtipeale aga leidsin ennast olukorrast, kus tundsin, et 200mm fookuskaugusest jääb väheks ja oleks soov detailidele veel lähemale saada. Selle aasta reisiks otsustasin 70-200mm asemel rentida Fotoluksist Sigma 100-400mm f/5-6.3 DG DN OS Contemporary objektiivi Sony kere jaoks.
Varasemalt pildistasin Canoni kaameratega, aga alates 2022 aasta detsembrist olen Sony kasutaja ja kereks on mul Sony a7R V. Küsimus, miks just Sigma 100-400mm objektiiv ja miks mitte Sony enda 100-400mm f/4.5-5.6 GM objektiiv või üldse Sigma 150-600mm või 60-600mm?
Kuna ma olen ise viimased kaks aastat Sigma 60-600mm f/4.5-6.3 DG OS HSM Sports kasutaja olnud, siis tegelikult pole ma ühtegi korda mõelnudki selle peale, et see objektiiv kuhugi välisreisile kaasa võtta. Esiteks võtab objektiiv käsipagasis oma mõõtudega päris suure ruumi ära ja samamoodi ka oma kaaluga. Objektiiv kaalub 2,7kg. Eestis ringi sõites ja mõned kilomeetrid tasasel maastikul selle objektiiviga matkata pole mingi probleem. Madeira saarel matkates tuleb aga vahepeal 300-400 meetriseid tõuse ja langusi ette võtta ning matk ise lõpuks on võibolla kokku ligikaudu 15km pikk. Saab ka lühemaid, aga ka pikemaid distantse teha. Arvestada tuleb ka sellega, et see ei ole ainuke objektiiv või tehnikavidin sinu fotokotis. Lõpuks teevad lisakaalud oma töö. Viimase kahe aasta jooksul on minu fotoreisid hakanud rohkem sisaldama ka matkamist ja olen rohkem aru saanud sellest, kui tähtis roll on varustuse kaalul. Olles ka paar korda kasutanud Sigma 150-600mm, siis kehtib selle objektiivi kohta põhimõtteliselt sama jutt nagu 60-600mm puhul. Samuti minule isiklikult pole 600mm objektiiv sellise reisi jaoks üldse vajalik. Kõiki neid põhjuseid arvesse võttes jäid need objektiivid reisile kaasa võtmata.
Kui võrrelda minu isiklikku Sigma 70-200mm (vanem mudel) ning Sigma 100-400mm ja Sony 100-400mm GM objektiivide kaalu, siis tegelikult on Sigma 100-400mm kõige kergem, nimelt 1,16kg. Järgneb Sony 100-400mm GM, mis kaalub 1,395kg. Viimasena Sigma 70-200mm oma 1,43 kiloga. Ainult kaalu vaadates, siis Sigma 100-400mm on kõige mõistlikum valik.
Tehnika rentimisel ja katsetamisel ma alati küsin endalt, et kas teatud objektiiv võiks mul tulevikus päriselt ka enda fotokotis olla. Kui me vaatame Sigma ja Sony 100-400mm objektiivide ostuhindasid, siis Sigma maksab 999€ ja Sony maksab 2899€. See on väga suur ja oluline vahe. Kindlasti ei maksa siin proovida võrdusmärki nende kahe objektiivi vahele tõmmata, sest Sony GM seeria on ikkagi oma klassi tipp. Pigem võib tekkida küsimus, et kas 999€ maksev Sigma pakub ikka sellise raha eest piisavat pildikvaliteeti. Samuti, kas Sony teeb 1900€ eest paremat tööd? Küsimusi tekkis palju aga seekord otsustasin Sigma 100-400mm ise ära proovida. Kaks nädalat Madeiral peaks olema piisav aeg, et aimu saada kas objektiiv pakub oma raha eest kvaliteeti või mitte. Tegelikult tegi mu otsuse lihtsamaks ka see, et üks maailmakuulus fotograaf Michael Shainblum kasutab sama Sigma 100-400mm objektiivi oma maaliliste kaadrite jäädvustamiseks. Kui juba sellise kaliibriga fotograaf sama objektiivi kasutab, siis midagi peab selles objektiivis peituma.
Esimene kinnitus saabuski kohe kui objektiivi kätte sain. Võib öelda, et mind imestas kui väike ja kerge objektiiv tegelikult on. Mõne teise objektiiviga võrreldes lausa udusulg. Või siis on mul käed eelmiste raskemate objektiivide tassimisest lihtsalt rohkem treenitud :). Pani samamoodi mõtlema kuidas üks 100-400mm objektiiv võib nii kompaktne olla. Ühesõnaga oma ülesehituse ja kompaktsusega oli esmamulje väga hea. Nüüd tuli ainult vaadata, mis pilti see objektiiv on võimeline tegema.
Mulle meeldis, et fookuskauguse muutmiseks ei pidanud suumirõngast liiga palju keerama, 400mm’ni jõudmiseks oli vaja ainult ühte suumirõnga keeramist. Ei pidanud vahepeal kätt objektiivi küljest lahti laskma ja siis uuesti haarama, et lõppu 400mm’ni keerata, ühesõnaga mugav.
Autofookuse kohapealt oli objektiiv väga vaikne ja kohe alguses ei saanudki aru kas üldse töötab või mitte. Pidevat automaatset fokusseerimist sain katsetada lainete pildistamisel, kui oli vaja teravustamisel lainetega kaasa liikuda. Selle koha pealt sai ta hästi hakkama. Ei tekkinud aga võimalust katsetada näiteks lendavate lindude või mingite kiiremalt liikuvate objektidega ning selle kohapealt ei saa kommenteerida.
Pildi kvaliteedis olin ma positiivselt üllatunud. Tihtipeale on objektiivid pildi kvaliteedi suhtes näiteks oma kõige lahtisema ava ja kõige suurema fookuskauguse juures niiöelda pehmed ja detaile on vähem. Pildistades Madeiral väga kaugel olevaid objekte ja 400mm fookuskaugusega, siis ma ei saa öelda, et pilt oli kuidagi liiga pehme ja detaile oli puudu. Arvestades, mis kõik õhukoostises olev jääb pildistatava objekti ja fotograafi vahele, siis ma olin tulemusega väga rahul ja ei jäänud midagi häirima ega kripeldama. Kvaliteedi kontrollimiseks küsin endalt tihti, et kas ma trükiksin mingi teatud foto suurelt enda seinale. Siin tulebki minu jaoks mängu, üks kriteeriumitest, et kas pilt on terav või mitte. Madeira osad fotod, mille puhul sai tehtud pilt 400mm ja f/6.3 avaga, siis trükiks need meeleldi suurelt välja ja asetaks seinale, nii et minu arust kvaliteedi koha pealt on sellega ka väga hästi.
Sigma 100-400mm ava on f/5-6.3, aga näiteks Sony 100-400mm on natukene valgusjõulisem, nimelt f/4.5-5.6. Võib tekkida küsimus, kas vahepeal ei tekkinud vajadust, et saaks ava rohkem lahti keerata, et säriaega lühemaks saada? Ei tekkinud. Enamuse ajast olid valgustingimused head ja ausalt öelda ei mõelnudki selle peale. Kui säriaeg muutuski liiga pikaks, näiteks seal 1/125 või 1/250 sekundit kuskil 300-400mm fookuskauguse peal, siis hiljem väljavalitud fotosid vaadates polnud teravusega ühelgi pildil probleeme. Sellega saab ka öelda, et objektiivi stabilisaator tegi oma tööd ja aitab sellistes olukordades kaasa. Maastikul ja mägedes pildistades pigem tahan ma ava rohkem kinni keerata, et teravussügavust juurde saada.
Ainukese miinusena võibolla tooksin välja selle, et objektiiviga ei tule kaasa statiivikinnitust ja selle peab vajadusel eraldi juurde ostma. Kui kaamera kinnitada statiivile ja objektiiv kaamera ette panna 100mm fookuskauguse peale, siis pole veel probleemi. Kõvemate tuultega võib muutuda natukene ebastabiilseks. Kuna jäädvustasin Madeiral ka erinevaid timelapse 100mm peal, siis hiljem arvutist vaadates sain aru, kui timelapse oli kokku pandud et video natukene väriseb. Seda saab järeltöötluses parandada ja kõik on hästi. Kui juba minna 100mm ülespoole, siis objektiivi fookuskauguse muutmisel on konstruktsioon väljaulatuv. Seetõttu suuremate fookuskaugustega pildistamisel halvemates valgustingimustes, kus säriaeg muutub liiga pikaks ja oleks vaja statiivi kasutada, tuleks statiivikinnitus vägagi kasuks.
Kokkuvõtteks küsimusele, kas 999€ maksev Sigma 100-400mm f/5-6.3 DG DN OS Contemporary seeria objektiiv Sonyle ületas minu ootuseid? Jah, kindlasti ja ma ei imesta kui see objektiiv varsti minu fotokotis on. Väärtus, mida see objektiiv sellise hinna eest pakub, on minu arust väga muljetavaldav ja Sigma on selles osas väga head tööd teinud. Minule kui viimasel ajal rohkem maastikufotograafile annab see objektiiv võimaluse massiivsetele maastiku kaadritele rohkem lähedale saada ja detaile jäädvustada. Samamoodi teeb ka fotokoti oluliselt kergemaks. Hetkel ma ei tunne, et mul jäi selle objektiiviga pildistades midagi oluliselt puudu. Lõppude lõpuks on küsimus, mida fotograaf pildistada tahab. Ma usun, et see objektiiv võiks kindlasti sobida fotograafidele, kes soovivad alustada näiteks lindude ja loomade pildistamisega või samuti loodusmaastikke veidi lähemalt jäädvustada, aga ei soovi alguses suuremaid rahasummasid välja käia.
Head pildistamist!