Fotoluks hellitab mu ära, sest seekord potsatas lauale Eesti esimene Sigma uus „kahur“, mida polnud veel pakendistki välja võetud. Kaks korda sarnast pakkumist ei tehta ja seega olin sellega Fotoluksi poest kadunud, nii et tulejutt taga. Kümnekordne zoom? See tundus rohkem nagu naljategemine, sest kes meist ei mäletaks, milliseid suure suumivahemikuga õuduseid on aastate jooksul toodetud. Väidetavalt on aga objektiivitootjad suutnud viimase 2-3 aasta jooksul suurte suumivahemikega objektiivide meisterdamisel ebaühtlasest ja tõsiselt halvast kvaliteedist lahti saada ja saavutada 70-200 mm torudega võrdväärne pildikvaliteet. Seega elevust tekitas see uus toode parasjagu.
Nüüd siis aga objektiivist. See objektiiv on küllaltki raske, kaaludes 2,7 kg. Minu enda Canon 100-400mm f/4.5-5.6 L IS USM II on suisa kilogrammi võrra kergem, aga muidugi ka lühema fookuskaugusega. See 1 kilogramm on aga paganama petlik. Uus Sigma on muudetud nii ergonoomiliseks, et seda lisakilo pole üldse tunda. Palju annab juurde statiivijalg, mis on täpselt käepärasel kohal ja sellest pildistamisel kinni hoides on vajadusel võimalik pöidlaga mugavalt manuaalrõngast keerata. Ka mu 16 aastane tütar kommenteeris objektiivi kaalu sõnadega „noh, oli raske küll, aga sai hakkama“. Seega naised ja pehmema lihasega mehed — ärge ülearu kartke, tuleb ainult mugav asend leida ja saate kenasti hakkama.
Loomulikult on kõige olulisem objektiivi pildikvaliteet. Muidugi ei hakka me seda objektiivi võrdlema ligi 14 000 eurot maksva Canon 600mm f4 IS L objektiiviga, sest 1890 eurot maksev Sigma ei peagi olema samast puust. Kuid enda 100-400 L-seeria objektiiviga on võrdlus igati kohane. Olgu ära öeldud, et väiksema avaga ja statiiviga ei viitsinud ma testimisel üldse jändama hakata, sest tõekriteerium ehk objektiivi tegelik kvaliteet selgub maksimaalselt lahtise avaga ja käest pildistades. See kõik oli päris muljetavaldav. Olgu 60 mm või 600 mm, pilt oli ilus ja terav. Kusjuures 60 mm annab suurepärase võimaluse ka portreesid teha. Tõsi, f/4.5 pole teab mis vägev portreedele sobilik ava, aga subjektid jäävad vähemalt teravalt pildile. Peale külla tulnud emast ja lillepeenardest näidiste klõpsimist kolisin linde ja oravaid taga ajama.
Hea, väga hea. Ka hämaras puude all oli teravustamine korralik. Et aga võrdlusmomenti oleks, tegin järgmisel päeval samades tingimustes enda 100-400 toruga uue oravasessiooni. Kokkuvõtteks – Sigmale on raske midagi ette heita, kuid tundub, et autofookus on Canoni objektiivist natuke aeglasem ja satub kergemini segadusse. Mis on ka loogiline, sest alt üles pildistades on seda lisakilo ikka veidi tunda ka. Käsi väriseb tsipa rohkem ja 200 mm suurem fookuskaugus nõuab omakorda täpsemat kätt. Aususe huvides märgin ära, et ega ka Canoni objektiiv saanud alati aru, millisele oksale, lehele või oravale nüüd tegelikult teravustada tuleb. Nii et peaaegu viik. Stabilisaator. Neljateljeline ja ligi neljastopiline uue põlvkonna stabilisaator võimaldas oravaid pildistada säriajaga 1/100 sekundit, mis on saavutus omaette. Plussid Sigmale. Teravus. Võrreldud Sigma ja Canoni telesuumid teevad sama teravaid fotosid. Viik. Pool punkti Sigmale veidi kihvtima bokeh’i eest.
Natuke jäi segaseks, miks on võimalik fookuskaugust lukustada ainult markeeritud kohtadel, milleks on 60, 70, 80, 100, 120, 150, 200, 250, 300, 450 ja 600 mm. Ju sellel mingi tehniline põhjus on, aga otse üles või otse alla pilti tehes tahaks vahel fookuskauguse lihtsalt lukku keerata, mitte hakata objektiivi pealt markeeringut otsima. Pluss Canonile.
Telesuumide üheks nõrgaks kohaks on kaugemas otsas suhteliselt tugev vinjett, mis iseäranis paistab silma taevas lennukeid pildistades. 600 mm pealt oli vinjett olemas, aga võrreldes Canoni tumeda raamiga peaaegu olematu. Pluss Sigmale.
Kokkuvõtteks. Kui mul kotist 100-400 puuduks, ostaksin Sigma kahuri kohe ära. Kuna ma aga pole suurematsorti metsas põdrapildistaja ega lindude jahtija, siis mõtlen veel veidi. Metsameestele on aga see väga tänuväärne tööriist ja olles katsetanud ka Sigma 150-600 objektiive, siis olgu ära öeldud, et neid pole mõtet üldse võrrelda. 60-600 on hoopis teine tera ja sahinad käivad, et pärast õnnestunud Sigma 60-600mm F4.5-6.3 DG OS HSM Sports objektiivi tootmist korjatakse Sigma 150-600 Sports üldse turult ära ja varsti jääb alles vaid odavam Contemporary versioon.
Sigma 60-600mm F4.5-6.3 DG OS HSM Sports
+ suur suumivahemik
+ teravad pildid terves suumivahemikus ka lahtise avaga
+ ergonoomiline
+ väga tasemel pildistabilisaator
+ sama klassi objektiividega võrreldes mõistlik hind
+ ilmastikukindel
– raskevõitu
– arusaamatu lukustussüsteem
– AF satub aeg-ajalt segadusse (kuid see võib olla ka demoversiooni eripära, mis lahendatakse hiljem tarkvaravärskendusega ära)
Testitud objektiivi toodetakse hetkel Canoni, Nikoni ja Sigma kaameratele.
