Kuressaare piiskopilinnus on lihtne ja kättesaadav modell. Tuleb oodata õiget aega ja valida õige nurk ning ongi jälle üks kena foto valmis.
Olen Kuressaare linnust korduvalt pildistanud enamasti kevadel ja suvisel ajal, talvel aga oluliselt vähem. Seda põhjusel, et Saaremaal on talvega keerulised lood — kui lund ei ole ja taevast tuleb ainult vihma, siis eriti pildistama ei tõmba ning ega tulemusedki sombuse ilmaga eriti silmale ilusad vaadata pole.
Sel aastal on õnneks Saaremaal korralik talv olnud, lund on antud piisavalt ning ka külmakraade jagub. Ma ei ole varem sellisel ajal, jaanuari alguses, lossile eriti tähelepanu pööranud. Nii pole ka silma jäänud, kuidas päeva viimased päikesekiired viskavad oma punast valgust täpselt linnuse läänepoolsele kiviseinale. Selline valguse mäng tuli meeldiva üllatusena. Punane valgus kumas vastu ainult linna kõrgemate majade katustelt ja seintelt, ülejäänu jäi juba mõnusalt varju, mis omakorda tekitas sooja ja külma kontrasti. Drooni opereerides tuli kähku tegutseda, sest valgusmängu jagus ainult loetud minutiteks ja kunagi ei tea, kas järgmistel päevadel sellist etendust üldse veel näha saabki.
