Telefonikõne.
Tellija: “Kas Sa mängufilm “Talve” võtteplatsile saaksid pildistama tulla? Meil on vaja filmimise ajal teha kõigist filmi tegelastest sünopsise ja karakterpostrite pildid. Mõnda tegelast saab ilmselt ka nii pildistada, et kaamera ei käi samal ajal, aga soov on, et pildid oleks vahetud ja ausad.”
Mina: “Jah, kindlasti saan. Räägime detailid läbi.”
Panen telefoni ära ja teen oma peas kiire ennustuse, et tegemist on selle suve ühe kõige põnevama tööga.
Saabun võtteplatsile. Eemalt näen, et tee ja põlluääred on võttemeeskonna autosid täis. Hirmuga mõtlen, et pean selle sama viljapõllu taustal saama näitlejad pildi peale. Pagan, mis nad arvavad, kui ma palun võttemeeskonnal need autod eest ära ajada? Hea küll, oleks vist halb idee alustada tutvust kogu autopargi ümberkorraldamisega. Valin võimaluse Photoshopis mõned kaugel taustal olevad autod välja kloonida.
Vastuvõtt “Talve” võtteplatsil on see-eest ülimalt positiivne. Margus Lepa astub ligi, tutvustab end ja avaldab ajastutruu härrasmehena, peale käes oleva kaamera märkamist, austust piltnike vastu. Vahetame mõned repliigid vanade 35mm filmirulliga kaamerate kohta. Vaatan samal ajal silmanurgast kogu filmisetti ja mõtlen, et autod tee ääres on selle kõrval jalutuskäik pargis. Valgustajate hajutid statiividel, kaamera ning selle taga olev seltskond, kunstiosakond, jumestajad, kohutavalt palju muid asju ja kola ning helimehe poom mikrofoniga iga kaadri sees, mida enda peas ette kujutan. Väljakutse vastu võetud.
Näitlejad harjutavad läbi stseeni, kus Raja talus toimub ühine suurem pidu ja söömaaeg. Kuulen, kuidas režissöör ütleb, et filmimiseni on 5 minutit. Valin pärast proovi jälgimist ja kaamera nurka ning heli- ja valgusmeeste positsiooni vaadates kiirelt endale asukoha. Panen enda kaamera silent mode’i, vahetan kiirelt objektiivi ja toetan kaamera mugavalt kätte. Režissöör ütleb „võte“ ja näitlejad teevad seda, mida nad kõige paremini oskavad.
Kuulan näitlejate juttu, jälgin kogu tegevust läbi kaamera, kui märkan, et Raja Teele (Riina Hein) on täpselt selle õige Teele muigega kaameras. Mitte midagi ei ole taustal ees. Vajutan. Kindluse mõttes kaks korda veel. Siis läheb midagi stseeni läbimängus sassi ja režissöör palub uue duubli teha. Paar minutit on aega kuni näitlejatele jagatakse täpsustavaid juhiseid ja otsustan kiirelt vaadata, kas sain selle pildi kätte. Esimene pinge on maas, Raja Teele on selle õige muigega kaamera ekraanil. Huvitav, kas teravus on ideaalselt paigas? Ei jõua sellele hetkel mõelda. Loodan parimat ja ei jõua ära oodata, et pilti suurel ekraanil vaadata. Panen telefoni kaks meeldetuletust, et varundaksin kõik pildid nii kõvakettale kui pilve.
Jätkan pildistamist mitme võttepäeva vältel. Õnneks saan paljusid näitlejaid ka poseeritult pildistada ja kõik ei jää mõnes mõttes juhuse hooleks. Loomulikult on väike värin sees, et kas teen kõike nii, nagu sellise tähtsusega filmi võtteplatsil pildistades peaks. Selgus saabub mõned kuud hiljem, kui PÖFFi raames toimub Fotografiskas üritus „Still meets film“.
Peaesinejateks on kuulsad filmifotograafid Kris Dewitte ja Fabrizio Maltese. Kuulan ettekandeid, kuidas nad suurte Hollywoodi filmide plakateid on pildistanud, kui ebamugavates olukordades hakkama saanud ja kui normaalne see kõik tegelikult on. Enam ei muretse.
Kokkuvõtvalt, autosid õnneks välja kloonima ei pidanud. Helimehe poomi võtsin mõnelt pildilt maha. Hinge hoidsin iga võttepäeva järel kodus pilte üle vaadates kinni, kuid ennustus, et sellest kujuneb üks selle suve kõige põnevamaid töid, vastas 100 protsenti tõele.
Autori teisi töid ja tegemisi saab jälgida tema kodulehelt:
