Jutud inimtühjast Tallinna vanalinnast ärgitasid mindki seda olukorda ise vaatama minema. Mõistagi koos kaameraga. Mingil arusaamatul põhjusel otsustasin päris kaamera koju jätta ja panna proovile oma telefoni Huawei P30 PRO. Seda enam, et kaamera pärast see mudel endale ostetud saigi. Eks ma olin telefoniga juhuklõpse ennegi teinud, aga kindla eesmärgiga pildistama minna pole varem julgenud. Pärast seda tunnikest vanalinnas ma enam ei karda 🙂
Ausalt öelda on see nii loogika kui ka füüsika vastane, et tänapäeva mobiilikaamerad nii võimekateks on suudetud ehitada. Veel hiljaaegu olin näiteks täiesti kindel, et tehku need kärakad nii häid pilte kui tahes, aga suumimiseks nad ei kõlba üldse. Ja ei hakkagi kõlbama. Eksisin. Enamus siin galeriis olevaid fotosid on tehtud 5X zoomiga (130mm). Greizi!
Võimsad pilditöötluseks mõeldud algoritmid toimetavad telefonis usinasti, et keskmise kasutaja jaoks fotol midagi kaduma või varju ei jääks ja kuna sensor on ka pisike, siis kipuvad otse telefonist tulevad failid natuke “lamedaks” jääma. Sestap tasuks piltidele “shopis” natuke iseloomu juurde keerata või mõnest filtrist läbi lasta.
Ega ma tahagi nüüd öelda, et telefon teeb sama head pilti, kui näiteks minu Fuji X-T3 aga… Maailm muutub.
Alari Kivisaare loominguga saab lähemalt tutvuda järgmistelt linkidelt:
www.instagram.com/alarikivisaar/