Veebruar – hall-udune aeg ja ootamatu eelkevad.
Pärast jaanuari külma ilu oli veebruar valdavalt heitlik, tujukas ja hall, heale pildistamise lainele oli raskem saada. Kuu keskel keeras soojaks ja sajuseks, lumi sulas paari päevaga ja põldudel lainetasid tugeva tuule käes järvemõõtu üleujutused. Sulavad jääd ja värvilised veedki pakkusid rõõmu, mida oodanuks alles märtsis. Kui päev pärast Eesti sünnipäeva saabusid esimesed sookured, kiivtajad ja lõokesed, oli varakevadet nii näha kui kuulda.
Mõnedel laululuikedel on aastate pikkune tava Kesk-Eesti allikatele ja jäävabadele jõgedele talvitama jääda. Hulk sagivaid lärmavaid sinikael-parte pakuvad neile seltsi. Ootasin hetke, mil pardid lendu läheks ja täidaks oma värvidega kaadri ülemise osa, nii et luiged jääksid puhtale lume foonile. Vesi, lumi ja puud tekitasid pildile mitmekihilisi pindasid.
14. veebruar 2024
Lumine Purdi vana veskivare künka otsas oli pilvise taeva taustal kena graafiline motiiv, mida kaks raagus puud kompositsiooniliselt sobivalt tasakaalustasid. Pildistasin suure avaga (1,4 ) madalalt üle kõrte, et tähelepanu koonduks taha veskile ja kahel puule.
14. veebruar 2024
Külma kunst jõe kaldal. Filigraansete jääehistööde jäädvustamine pakub toredaid otsinguid ja imestamist: millised taiesed on külm ja vesi suutnud meisterdada! Mõnikord leiad sealt kummalisi nägusid või loomakujusid, teinekord geomeetrilisi kujundeid.
18. veebruar 2024
Seisin Reopalu jõe sillal ja vaatasin, kuidas soojemad ilmad olid jõejäässe pragusid murdnud, vesi jääle valgunud, puude tüved vees peegeldumas. Öine külm oli servadesse peent jääpitsi heegeldanud. Need olid talve lõpu aimatavad märgid, mis sealt vastu vaatasid.
18. veebruar 2024
Voore nõlvad juba peaaegu paljad, allpool metsa varjus veel sügav lumi. Talve ja varakevade kontrast selles motiivis pani aparaati tõstama. Kuivadest takjatest ja nõgestest sai ilmeka esiplaani, taamal kõrguv vähese lumega voor tõmbas horisontaalse laia triibu, valgus pilvede vahel elavdas taevast.
18. veebruar 2024
Rabast soosaare külje alla valguv vesi ujutas üle jää, värvides metsaaluse sügavkollastes toonides. Rabavesi ja jää koos kuuskede ja sammalde rohelisega talve lõpus on üks rõõmsamaid värvimänge selles muidu üsna värvivaeses ajas.
20. veebruar 2024
Uduhallidel päevadel on hea pildistada metsa. Udu muudab tumeda kuusikualuse heledamaks ja annab motiivile ruumilisust. Kuu viimased soojad päevad olid meeleolukalt udused.
26. veebruar 2024
Vesipappe oli sel talvel harva näha. Kõik kohad jõgedel, kus varemalt neid on olnud, olid miskipärast tühjad. Kuu lõpus õnnestus ühe papiga kohtuda. Ta toimetas paisjärvest välja tormleva ojakese kaldal ja veevoogudes. Roomasin puude varjus papi poole, kartes, et pildistusseanss jääb põgusaks. Läks paremini. Kuna vesipapi liigutused on väga vilkad, keerasin ISO 4000 peale, nii sain pilves ilmaga varjulises kohas 4,5 avaga säriajaks 1/640sek. See “külmutas” teravaks kujutiseks nii linnu kui vee. Pika säritusega kaasneva “uduseks” voolava vee jätsin järgmiseks korraks.
27. veebruar 2024