Lumi, kogu oma ilus ja valus, saabus novembri lõpus ja jäi maha 17. detsembri varahommikuni. Nii talvenäolist detsembri esimest poolt ei ole ammu olnud. Külmad ja vaiksed ilmad hoidsid märjalt sadanud ja jäätunud lume erakordselt kaua puuokstel, puud kooldusid lume raskuse all, murdusid, mõned neist teedele ja liinidele. Kurb ja ilus kõrvuti! Paljud meeleolukamad talvepildid said seekord juba detsembris ära tehtud, enne kui ametlik talv alguse sai.
Lumekoorma all. Kohev lumekiht sadas pehmele maale, sood jäid alt vesiseks. Tellissaare rappa minnes oli tegemist, et jääklompe suusa alt kätte saada. Aga lumevalgus ja vaikus seda olid vaeva väärt! Isegi suure maantee müra, mis üle lagedate maastike kaugele kostub, oli paksu lumme kinni jäänud. 2. detsember 2023
Enne õhtut ilm jahenes, üle maastike hakkasid liikuma külmad udulaamad. Udu kaotab maastikust konkreetsuse, andes sellele unenäolisi ilmeid. Jõudsin hämaruses Tarbja järve äärde, teine kallas oli veel vaevu välja. Lumised kaislad esiplaaniks, kõrged kuused taha, tihenev sinkjas udu nende vahel. 4. detsember 2023
Päike värvis loojangu ajal Roosna-Alliku Vanaveski järve lumiseid puudevõrasid soojade värvidega, need peegeldusid vastu allikajärve kristallselges vees. Lumi püsis teist nädalat kindlameelselt igal puuoksal ja kõrrel. 5. detsember 2023
Vaade Vanaveski järvele vastu loojangutaevast. Tähelepanu koondus lumistele kividele ja vee kohal kaarduvatele lepaokstele. Oli üks eriti värvirohke hämaruse hetk. 5. detsember 2023
Vooremaal ringi sõites jäi õhtueelsel nn. sinine tunnil pilk pidama Kuremaa veskil ja härmas alleel. Üle lageda lumise põllu avanes panoraamne vaade, kus kõik pildimotiivid olid ühtmoodi väikesed, miniatuursed. 7. detsember 2023
Kui jõed lähevad jäässe, käin lahvandustel saarmaid otsimas. Vahel leian, sageli mitte. Mõnikord on vee ja jää peal ilus valgus, lumel värsked saarma jäljed, aga loom ise teadmata suunas lahkunud. Nii oli ka seekord, kui kinni külmuval Pärnu jõel Jändja kandis saarmaluuret tegin. 8. detsember 2023
Mõned Haanjamaa kohad käin läbi nii suvel kui talvel. Haava-Tsäpsi Kündja ja Kirikumäe vahel on üks selliseid kohti. Mitu mäekuplit, nagu üleelusuurused leivapätsid, lähestikku koos, küngaste vahel vonkleb külatee, tee ääres kõrgub suur mänd. Suvel on lagedatel mäeharjadel viljapõllud, talvel lumeväljad. Mõnusalt romantilise meeleoluga maastik! Seekord imponeerisid mind puhasvalge Kõrgemäe reljeef lumekoorma alla jäänud metsade ees ja pilve tõmbuv läänetaevas, mis tõi järgmiseks hommikuks kaasa suure sula ja vihma. 16. detsember 2023
Pilvistel talvepäevadel on vähe värve, sestap on tore, kui mõnel talul on erinevat värvi hooned. Võrumaal Mauri külas silma jäänud talukompleks just seepärast tähelepanu pälvis. Lumised kuuseoksad esiplaanil ja mäenõlv taustal aitasid kaadri loomisel kaasa. 16. detsember 2023
Talveks puu otsa jäänud õunad olid sinitihastele nokka mööda, aegajalt proovis linnuke mõnd külmunud ubinat nokkida. Kui päevalilleseemned on tahkeks toiduks, siis hapu mahl on joogi eest. Tihaste karske käitumise järgi oli aru saada, et õunad ei olnud ülemäära käärima läinud. 26. detsember 2023
Jõulupostkaarditel näeme vaid punapugulisi isaleevikesi, pruunisulelisi emaseid nagu polekski. Ka pildistades kipub silm otsima esmalt punaseid, kuna valgel lumel on just nemad eriti kenad. Pildistasin leevikesi aias, kus neid sihvkadega toidetakse. Valisin madala positsiooni, et lindude värvid tõuseksksid valgel taustal kontrastselt esile. Maanduv emane leevikese lisas pildile dünaamikat. 26. detsember 2023
