“Kuidas ma lapsi pildistan? Kõik on väga lihtne! Võta tool, seo laps selle külge, pildista!
Teen muidugi nalja, kuigi vahel tahaks sedasi väga teha. Lapsed ja loomad on minu arvates ühed kõige raskemini pildistatavad objektid. Nad ei ole etteaimatavad ega istu paigal, neid ei saa sundida poseerima ega naeratama. Aga lapsed on väga emotsionaalsed ja need emotsioonid on siirad.
Ma ei sunni last tavaliselt millekski. Minu ülesanne on leida valguse ja tausta poolest sobiv asukoht, kus lasen lapsel teha, mida tema tahab ja ma lihtsalt püüan huvitavaid pilte. Mõnikord räägin lapsele mõne loo või tema räägib mulle midagi. Mõnikord räägivad tema vanemad temaga. Mõnikord nad lihtsalt jooksevad ja ronivad puude otsas. Enamiku fotosessioone teen enne või pärast päikeseloojangut.
Kuna lapsed on väga liikuvad ja sel ajal on pargis vähe valgust, pean kasutama suure avaga objektiive ja täiskaaderkaameraid, et saaksin kasutada kõrget ISO. Sageli aitab mind õhtuhämaruses ka lisavalgustus ning enamasti on minu hämaras tehtud fotodel 4 valgusallikat. Minu ülesandeks on teha võimalikult mahuline, vapustav, hüpnotiseeriv foto, millel on oma lugu, süžeeliin, kust osa saavad mitte ainult kangelased vaid ka vaataja.”
Aleksandri teiste töödega saab tutvuda siit: https://www.instagram.com/avphoto.av/
