Kunagi ütles Bill Gates sõnad: „Kui sind ei ole internetis, siis sind ei ole olemas.“ Tänapäeval peab see ütlus täpselt paika – kus siis veel olla? Kogu meie elu keerleb ümber interneti – vaatad netist kauneid pilte, otsid fotostuudiot, pulmapiltnikku või loed lihtsalt uudiseid. Kogu meie elu keerleb netis. Ka fotograafide elu.
Seega olles fotograaf või niisama asjaarmastajast fotohuviline ja soovides oma loomingut tutvustada või teenust pakkuda, pead olema seal, kus on sinu publik ja klient – internetis. Selleks vajad sa aga kohta, kus oma loomingut ja infot jagada. Esmalt meenuvad kohe Facebook ja Instagram ja… Aga kas see ikka on hea mõte? Võibolla peaksid omale päris kodulehe tegema?
Alustuseks
Selleks, et seda teada saada, kas oma kodulehe tegemine on mõistlik, tasuks vastata esiteks mõnele küsimusele. Kas soovid, et sinu pilte näeksid ka teised? Soovid, et pilte kommenteeritakse ja pannakse „like“? Ka sa soovid pakkuda fototeenuseid? Kas sa soovid pilte müüa?
Kui tahad lihtsalt oma pilte eksponeerida ja võimalikult palju laike koguda, siis ilmselt peaksid jääma Facebooki või Instagrami ja edasine pole sinu jaoks.
Kui soovid aga oma teenuseid või pilte müüa, jagada lisaks piltidele ka omi pildilugusid või infot ja teadmisi, siis oled just see, kellel oma kodulehest kasu oleks.
Aga see on kõigest jäämäe tipp. Nüüd, kui oled teada saanud, et võiksid oma kodulehe teha, suur ja keeruline protsess alles algab. Pole vahet, kas oskad ise omale lihtsama kodulehe teha, lased seda teha sõbral või tellid kelleltki – põhitõed ja -asjad peaksid nii ehk naa paika panema. Vaatame siis lähemalt, mida silmas pidada, et kodulehest ka reaalset kasu tõuseks.
Eeltöö
Kui oled selgusele saanud, et vajad päris oma kodulehte, on vaja taaskord mõnele küsimusele vastata.
Milleks sa teed kodulehe? Kellele sa teed kodulehe, kes on sinu sihtrühm? Kellele soovid müüa oma teenuseid? Kes on sinu tulevane klient? Mis? Kuidas? Kas? Küsimusi on alguses oi kui palju. Aga selleks, et koduleht ka tööle hakkaks, on see kõik eeltöö vaja kindlasti ära teha. Mida täpsemini suudad neile küsimustele vastata, seda parem su koduleht tuleb.
Tavaliselt minnakse kodulehte tehes seda teed, et vaadatakse kas teiste fotograafide lehti, auhindu võitnud kodulehti või mõne maailmakuulsa fotograafi kodulehte ning öeldakse kodulehe tegijale, et „vot ma tahan just sellist kodukat“. See on vale! Enamasti on sinu maitse ja kliendi maitse kaks eri asja. Oled sa kindel, et sinu fotograafist konkurent teab rohkem, kui sina? Kas sa teed kodulehe, et võita disainiauhindu või soovid, et leht töötaks ja teeniks sulle tulu?
Seega ole targem ja ära tee neid vigu, mida tavaliselt tehakse. Tee kohe asju õigesti!
Teostus
Selleks, et omale korralik ja kasu toov koduleht teha, peaks silmas pidama järgnevaid samme:
- Tee selgeks, kellele sa kodulehe suunad. Kes on sinu kliendid ja kes on kodulehe külastajad.
- Mõtle läbi ja pane kirja, mis küsimustele koduleht peaks vastuse andma, milliseid probleeme lahendama.
- Kirjuta valmis sisu, vali pildid.
- Pane paika lehe struktuur ja ülesehitus ning vali disain.
- Vali platvorm, domeeninimi, teenusepakkuja ja vormi kõik eelnev koduleheks.
- Järgi, et sinu koduleht oleks ka otsinguga leitav – siin on märksõnaks SEO (Search Engine Optimization ehk otsimootoritele optimeerimine).
- Testi, kas kõik töötab nii nagu seda planeerisid. Kas leht on piisavalt kiire?
- Mõõda tulemusi, analüüsi, tee vajadusel muudatusi.
- Kui leht on valmis, siis ära unusta ka lehe hooldust ning kõikvõimalikke uuendusi, nii turva- kui ka moodulite uuendusi.
- Täienda regulaarselt uut sisu.
See on lühiülevaade, mida korraliku kodulehe tegemiseks vaja on. Kui esmapilgul tundub, et need „kümme käsku“ on võibolla liigne ja saaks ka lihtsamalt, siis jah, kindlasti saaks. Ainult et siis kerkib esile uuesti esialgne küsimus – milleks seda kodulehte vaja on, kui sellesse ei ole soovi panustada ega seda korralikult teha?
Püüan need „kümme käsku“ pisut lahti kirjutada. Mõne asja võib-olla pisut üldisemalt, mõne punkti puhul jälle suti enam sügavuti minnes. Usun, et siit on ka juba kodulehte omavatel fotograafidel mõndagi kõrva taha panna, et olemasolevat kodulehte paremaks teha. Osaliselt puudutab see kõik ka mingil määral turundust, ses mis see koduleht muud on, kui üks turunduskanal. Täpsemini suisa teenusepakkuja visiitkaart!
1. Kellele sinu koduleht on suunatud?
Ma pole päris kindel, kas ja kui paljud fotograafid tegelikult teavad, kes nende kliendid on. Just uued ja potentsiaalsed kliendid, mitte need, kes on juba teenust tellinud. Olen aga kindel, et enamus fotograafe on oma alas nii sügaval sees, et seda kõike on kõrvaltvaataja pilguga vaadata. Selleks olekski vaja oma olemasolevate klientide seas teha väike küsitlus, et teha kindlaks, miks nad on just sinu teenuse valinud. Selle asja nimi on persoona ehk siis tüüpilise kliendi või kasutaja portree.
Mis olid need kriteeriumid, mille alusel nad valiku tegid? Kuidas see valik toimus, mis sai määravaks, et just see fotograaf või teenus/toode valiti? Kui kaua valiku tegemine aega võttis? Küsimusi, mida küsida ja kuidas küsida on palju. Keda täpselt küsitleda? Vastus on lihtne – esita küsimusi nendele klientidele, kellesarnaseid sa juurde soovid saada. Persoona loomiseks leiad kindlasti rohelt lisainfot internetist, nii et pikemalt ma sellel ei peatukski.
2. Mis probleeme sa kodulehega lahendada soovid?
Kindlasti soovid sina müüa oma fotosid või saada fotosessiooni broneeringuid või pulmapildistamisi. Aga mida klient tahab? Mis probleemid või mured on sinu kliendil? Mis küsimusi sina saad aidata tal lahendada? Kui oskad ära arvata, mida klient tahab ja selle talle heas mõttes „pähe istutada“, oledki võitnud.
Selleks võta aega ja pane kirja kasutajate ja klientide küsimused, hirmud, probleemid ja vasta nendele küsimustele. Ja siis reasta need tähtsuse järjekorras ja asu lahendusi pakkuma. Väga palju küsimusi peaksid saama juba eelmise punkti – persoona koostamise – juures.
3. Sisu
Nüüd, kui sa tead, kes on sinu kliendid ja mida nad sinult ootavad, saad asuda küsimustele vastamise ja probleemidele lahenduste pakkumise juurde. Ehk kirjuta välja see, mida sinu kliendid tahavad kuulda. Kirjuta sellest, miks nad peaksid valima just sinu teenuseid või sinu tooteid. Pane tähele, et mida kallimat teenust või toodet pakud, seda põhjalikumat eeltööd kliendid teevad, seda põhjalikumalt ja pikemalt pead lahti kirjutama oma tooted ja teenused. Kirjuta nii, et kõik eelnevates punktides esile kerkinud küsimused saaksid vastatud ning nii, et klient saaks aru, et just sina oled see, keda tal vaja on oma probleemide lahendamiseks. Klient peab aru saama, et sinu teenus toob talle kasu, mitte sa pole suvaline inimene kaamera taga.
4. Kodulehe struktuur ja disain
Struktuur ja disain on need elemendid, mis panevad paika, mis ja kus lehel olema hakkab ja kuidas see kõik vaatajale paistab. Hea kodulehe struktuuri eesmärk on teha lehe kasutamine ja seal liikumine võimalikult lihtsaks ja loogiliseks ning disain peaks olema piisavalt tagasihoidlik, et lehe sisu esile kerkiks.
Lehe disain peab esile tõstma kasutaja jaoks olulise ning samas olema silmale kena vaadata. Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. Lehe disain peab olema meeldiv eelkõige sinu kliendile. Inimesed ostavad asju ja teenuseid sageli silmadega, nii et kasuta seda võimalust, eriti, kuna fotograaf loob ise visuaali.
5. Vali sobiv platvorm, majutus ja domeen
Platvorm
See on nüüd koht, kus kogu eelnev kokku võetakse ning materialiseeritakse toimivaks koduleheks. Siia sammuni jõudnuna peaksid kindlasti juba teadma, kas teed lihtsalt fotogalerii, broneeringulehe, fotode veebipoe, blogi või miskit muud tüüpi kodulehe. Kuna kodulehte teed sa pikema perspektiiviga, kui vaid aasta-paar, siis mõtle ka sellele, kuhu plaanid oma äriga jõuda kolme või viie aasta pärast.
Võibolla plaanid alustada lihtsa fotogaleriiga ning piltide nö meili teel tellimustega, kuid 5 aasta pärast plaanid avada oma fotostuudio ning vajad selleks broneeringusüsteemi või klientidele parooliga kaitstud alamlehti. Vastavalt sellel saad ka otsustada, millist platvormi kasutada. Valikuid on palju.
Levinuimad platvormid kodulehele on näiteks Wix, Voog, SmugMug, Squarespace, WordPress, Joomla, Weebly… Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Tuntuim, levinuim ja ilmselt ka kõige võimalusterohkeim on neist WordPress. Kuna mul endal on enim kogemusi just WordPressi põhiste kodulehtedega, siis ilmselge on see, et just seda platvormi ka ise soovitan 😊
Kui oled sobiva platvormi leidnud, on veel jäänud valida see, kus ja millise teenusepakkuja juures oma kodulehte ja selle sisu majutama hakkad – ehk serveripakkuja ning lisaks, mis aadressi ehk domeeni sa soovid.
Natuke annan ka lisainfot, misasi see domeen ja teenusepakkuja üldse on.
Majutus
Põhimõtteliselt on domeen kodulehe üldine aadress. näiteks www.sinudomeen.ee on veebiaadress, mille domeeniks on sinudomeen.ee. Kui koduleht on nagu ettevõtte „maja“ internetis, siis domeeninimi on lihtsustatult öeldes selle „maja“ aadressiks.
Teenusepakkuja ehk kodulehe majutaja on selline firma, kes hoiab oma serveris kõiki sinu kodulehega seotud faile. Umbes samuti, nagu sa oma arvutis hoiad erinevaid pildi ja dokumendifaile. Kodulehe majutaja hoiab sinu kodulehega seotud kõiki faile oma arvutis ja lubab nendele juurdepääsu üle interneti.
Firma, kus on registreeritud sinu domeen ja firma, kes majutab sinu kodulehte, võivad olla üks ja sama, kuid võivad olla ka erinevad. Kui domeeni registreering ja majutus on ühe ja sama firma käes, on sul tehniliselt kergem kõike hallata. Minu soovitus on võtta mõlemad samast firmast.
Pisut rahast ka siia vahele. Mõlemad, nii domeen kui majutus maksavad. Mitte palju, kuid siiski. Näiteks .ee domeeni aastamaksumuseks on ca 10€, .com ja .net pisut enam – ca 12-15€.
Majutusteenuse ühe kuu tasu jääb suures piires 5-6€ juurde. Lisama peab ka selle, et üldjuhul saab sellesama majutuse kuutasu eest nii serveriruumi failide ja kodulehe hoidmiseks, kui ka teatava koguse e-posti aadresse sinu oma domeeniga: [email protected] või [email protected].
Aga liigume edasi, keda tasub omale teenusepakkujaks valida ning millist domeeninime registreerida.
Eesti oludes on tegelikult arvestatavaid teenusepakkujaid vähem, kui arvata võiks – zone.ee, veebimajutus.ee ja suurtega ongi põhimõtteliselt kõik. On ka veel teisi ja päris mitu, kuid tõsiseltvõetava kodulehe majutamiseks – ja seda su koduleht kindlasti saab olema – pole muid variante, kui eelpoolmainitud kaks suurimat.
Jätame välismaised gigandid kõrvale ja eelistame siiski kohalikke, sest nii saad kindel olla, et vajadusel saad ka kiirelt abi, tugiteenuse eesti keeles ning klienditeenindus on samuti väga heal tasemel. Lõplik valik on siiski sinu enda teha. Samas tee enne lõplikku valikut kindlaks, et valitud pakkuja on igas mõttes usaldusväärne ning sul ei ole ohtu oma veebilehte ühel ilusal päeval nende poolse vea tõttu lihtsalt kaotada. Korralikel pakkujatel on tugevad turvasüsteemid ning ka tagavarakoopiate tegemine hinna sees, mis tagavad iga majutuses oleva veebilehe säilimise ka ootamatute töökatkestuste puhul. Nii zone.ee kui ka veebimajutus.ee seda ka teevad.
Domeen
Jääb veel kodulehekülje aadress – domeen. Valikuid on siin muidugi päris palju. Soovitus on kasutada .ee lõpulist ehk siis Eesti maatunnusega aadressi. Muidugi juhul, kui plaanid lähiajal maailma vallutada, võid valida ka .com, .net või .photography lõpulise domeeni. Näiteks artikli kirjutamise ajal oli domeen estonian.photography veel täitsa vaba ja saadaval.
Vahel juhtub, et nimi, mida soovid, on kellegi teise poolt juba võetud. Proovi midagi sarnast, kasutades näiteks sidekriipsu sõnade vahel või katseta üldse mõnd teist nime. Domeeninimede saadavust saad kontrollida ülalpool mainitud majutusteenuse pakkujate veebilehtede esilehel ning see on ülimalt lihtne.
Domeeninimega on veel see lugu, et juhul, kui sul on firma, siis mõistlik oleks võtta selle nimega ka domeen. Kui aga firmanimes on täpitähed, siis minu soovitus oleks seda domeeninimeks mitte võtta – saab, kuid pole mõistlik. Hea domeeninimi võiks olla lühike (kuni 15 tähemärki) ja sisaldada valdkonna märksõna.
Kui aga oled loonud eristuva kontseptsiooni, siis tasuks kaaluda domeeninimes just seda kasutada. Kumb teile kliendina meeldiks rohkem – paulifotoleht.ee või pulmafotod.ee? Muideks, ka pulmafotograafia.ee on hetkel veel täitsa vaba.
6. Otsingumootoritele optimeerimine – SEO
Nii, koduleht on sul nüüd olemas. Aga keegi peale sinu enda ei tea sellest midagi. Mida selleks teha, et teised ka teaksid sinu vinget kodulehte külastada? Üks võimalus on kindlasti seda reklaamida. Aga ei maksa ära unustada, et enamus inimesi mingit toodet või teenust otsides „googeldab“. Seega peaks sinu koduleht õigete märksõnadega olema Google’i otsingust leitav. Kõik lehele sisestatud tekstid peavad olema üle vaadatud ka selle pilguga, et see ärile oluliste märksõnadega välja tuleks ning potentsiaalsete klientide arvu tõstaks.
Väga lihtne on läbimõeldud kodulehelehe tulemusi rikkuda kas liiga suurte piltidega, optimeerimata pealkirjadega või puuduvate pildikirjeldusteta. Soovijad kas ei leia lehte üldse otsinguga üles või loobuvad liiga aeglase laadimise tõttu selle kasutamisest.
7. Testi, testi, testi
Enne, kui suuremat reklaami oma lehel tegema hakkad, testi hoolega, kas kõik töötab nagu peab. Kas kõik lingid, mis kodulehel olemas, ka töötavad? Kas alamlehed ja galeriid avanevad mõistliku kiirusega? Kas kõik pildid galeriides on korras? Seda, mida ja kuidas täpsemalt testida, sõltub juba suuresti sinu lehest ja selle sisust ning võimalustest. Kui said valmis e-poe, siis pead kindlasti kõik makseviisid ja muud sellised üle vaatama. Kui lehel on päringuvorme, siis testi, kas kõik töötab. Jne, jne, jne…
8. Mõõda tulemusi
Kui koduleht on mingi aeg juba töötanud ja sul on olemas lehe külastuse andmed, siis analüüsi neid, mõõda tulemusi. Vaata, kas kõik töötab nagu peab ning potentsiaalsed kliendid jõuavad sinuni. Kas inimesed külastavad just neid alamlehti, mida arvasid, et külastatakse rohkem? Kas päringuvorme kastutatakse just nendel sisulehtedel, kus arvasid? Kas inimesed saavad vastused oma küsimustele? Iga saadud info annab sulle teadmisi, mida parandada või muuta oleks vaja. Kui vaja, siis paranda või tee muudatusi. Ja analüüsi jälle. Kui kontaktivõtte pole, on midagi nihusti läinud.
9. Tee kodulehele hooldust
Kodulehe valmimine ja avalikustamine ei tähenda, et kodulehega nüüd enam midagi tegema ei peaks – otse vastupidi. Tegelikult vajab iga koduleht aegajalt uuendamist ning kohendamist. Uuendamata tarkvara võib ka mingil hetkel lakata töötamast, mis tähendab, et sinu koduleht on katki. Kui koduleht on juba katki läinud, siis lehe töökorda saamine ja parandamine on märksa keerulisem, kui regulaarne kodulehe uuendamine. Seega on järjepidev ja regulaarne kodulehe hooldus igati odavam, kui reageerida probleemidele tagantjärele. Lisaks erinevatele moodulite uuendamisele ära unusta ka kodulehest varukoopiaid teha – nii on sul olemas kodulehest töötav versioon, millelt saad taastada kodulehe siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt või keegi pahalane lehte on rüvetanud või rikkunud.
10. Lisa uut sisu
Koduleht sai valmis ja arvad, et ongi kõik. Nüüd aga alles õige töö algab. Pead regulaarselt lisama uut sisu. Liiga palju on näha neid kodulehti, mis on kunagi valmis tehtud ja kuhu viimane postitus on tehtud mitu kuud või aastat tagasi. Ei ole ju usaldusväärne, kui lähed kodulehele, kus soovitakse jaanipäeva paiku häid jõule või vastupidi – jõulude ajal on lehel teade, et sooja suve tõttu oleme puhkusel.
Seega jälgi, et lisaksid oma kodulehele uut sisu piltide või tekstide näol vähemalt kord nädalas. Vananenud kodulehed, mille visuaalne väljanägemine pärineb eelmisest kümnendist ja mille sisu ei ole silmnähtavalt ammu uuendatud, ei ärata usaldust. Seega ei ole ka sina potentsiaalse kliendi silmis usaldusväärne äripartner ja tellimus voolabki mujale.
Kokkuvõtteks
Kui oskad ja tahad ise õppida ning kodulehte teha – tee ise. Kui tunned, et oskustest või ajast jääb puudu – telli asjatundjatelt. Kui selle artikli läbi lugesid ja teed asju nii nagu kirjutasin, siis isegi juhul, kui sa kõike ise ei taha teha või ei oska teha, saad siit kindlasti pidepunkte ning teadmisi, mida kodulehte tellides silmas pidada ning koostööpartnerilt nõuda.
Selle pika loo kokkuvõtteks veel mõned märksõnad, mida kodulehte tehes silmas pidada:
- Hea kodulehekülg on kaasaegne
- Super-hüper-mega disain ei ole oluline, tähtis on sisu
- Asjalik sisu aitab jätta professionaalsemat muljet
- Tekst olgu korrektne ja ilma kirjavigadeta
- Esmamulje loeb. Sul on aega umbes 3 sekundit, et klienti köita
- Kõneta oma sihtgruppi. Ära tee kodulehte, mis vaid sulle endale meeldib
- Ära piirdu ainult tellimisvormiga – jäta kodulehele ka oma kontaktandmed
- Ole kodulehe arendamisel järjepidev
Kui soovid rohkem infot kodulehtede kohta, võid ka minuga ühendust võtta. Võimalusel aitan ning jagan soovitusi, ehk kuluvad marjaks ära.
Autorist
Oma esimese kodulehe tegin kusagil aastal 1994-1995 ja viimasega sain ühele poole umbes nädal tagasi. Sinna vahele on neid mahtunud ikka omajagu. Turunduse, SEO ja muu seonduvaga on otsest kogemust umbes 5 aastat.