Pealkiri: Nukker ülaseneiu.
Hääli: 10
Vaatamisi: ?
Kirjeldus: Pildistamistingimuste kohta tahaks ka paar sõna selgituseks öelda.
Ausalt öeldes jäävad sama keerulised olud minu puhul küll väga ammusesse aega. (Kui viimatise täiskuu ajal öine metsas kondamine välja arvata.)
Viimase paari aasta jooksul ei mäletagi, et üks pealtnäha lihtne, paari foto klõpsamine nii ekstreemne oleks olnud...
Juba varahommikust saadik oli sadanud lume-lörtsi segu. Oli ka suur tuul. Põhiliselt keerutas lund, sekka ka lörtsi ja vahepeal tuiskas, nagu keset jaanuarikuud.
Tundus põnev väljakutse, et täna saan superlahedad pildid. 🙂
Aga võta näpust. Pärast poolt tundi metsas seiklemist olid käed külmunud ja märjad, telefoni kaamera oli udune. Lume-lörtsisegused räitsakad kukkusid pähe ja muidugi ka telefonile. Lisaks veel puudelt kukkuvad piisad. Minu talvised saapad olid üleni märjad. Saapasääredki tuiskas lund täis ja ka jalas olnud retuusid olid lühikese ajaga läbi ligunenud.
Otsustasin, et tervis siiski ennekõike. Kiirustasin koju teed jooma, hinges kurbus, et pildisaak on täiesti null.
Miks ma selle pildi üldse üles panin? Pole ju kuskilt otsast mingi šedööver. Aga just selle elamuse pärast, mis jääb mulle kauaks meelde.
Selliste tingimuste tõttu ka selline udukumas pilt. See on looduslik udusus. Telefon teeb üldiselt sada korda paremaid pilte, aga noh, hea näide ju kuidas tegelik elu tegelikult käib.