Pealkiri: Kui pole kedagi, kes selga sügaks
Hääli: ?
Vaatamisi: ?
Kirjeldus: Tegemist on looduskaitsealaga, kus ümber ringi on rabad ja sood. Nende ääres on mets, mis on kasvanud raba poolsaarele. Hästi on näha, kuidas väikesed puud juba kasvavad peale ja mets uueneb ise. Ümbruses on ka väga palju lamavpuitu, mis on koduks paljudele liikidele. Noor isane karu, kellele isa on pärandanud toreda valge krae on leidnud läheduses oleva väärika männi, mille vastu ta ennast mõnusalt sügas. Karu sügamisjälgi näen ma just kuuskedel ja mändidel. Tihti on nad ümbruses olevates puudest jämedamad. Olen leidnud ka lehtpuudel, aga siis on nad väga väärikas eas, näiteks seal lähedal ongi ka üks haavapuu, mis on läbimõõtmelt pea 60 cm ja kus karud ka oma jälgi on maha jätnud karvade ja küünistamisjälgede näol. Lähedal leidsin ka ühe väga noore kuuse, mille vastu karu oli ka proovinud ennast sügada aga see oli kas kogemata või siis suurema isakaru poolt pooleks murtud. Loodan, et karudel jätkub neid väärikaid jämedaid puid ka tulevikus, mille vastu ennast sügada ja lõhnad teistele sõpradele jätta. Foto tegemiseks kasutasin peegelkaamerat, mille käivitas sensor liikumise peale.