Pealkiri: Sookoll Linnurabas.
Hääli: ?
Vaatamisi: ?
Kirjeldus: Esimesed päikesekiired hakkasid metsatagant paistma. Veel ei ole kuulda päevast olmemüra. Soine keskkond on veel karge, rohurinne kastene ja kohati kergelt härmaski. Siiski on õhk juba varakult täis linnulaulu ja tummist kevadist lõhna. Just siin rabaservas tunneb põder, kes oli hommikuks kaselehti sööma tulnud, end hästi. Praegu on tema aeg. Peale kümneminutilist pilkudevahetust sammus meie metsade suurim loom puude vahele ja lasi sealt kuuldavale möiratuse, millist ma siin metsades varem kuulnud ei ole. Justkui hoiatas teisi. "Kuulge, siin üks käib segamas!". Kui poleks teadnud, et põder, siis arvanuks, et mingit sorti sookoll. Varsti algab soe kevadpäev ning siis valitsevad siin hoopis teised olud ja teised helid.
Sellised hetked metsas aitavad näha, kuivõrd palju me igapäevaelus tegelikult tormame. Tihti on sellises vaikuses rohkem väärtust, kui pideval saginal. Loomad ei torma nii. Mets õpetab. Meid ja neid.