Alustuseks lihtne soovitus – ära lase maapinnal toimuvast ennast ära petta. Heal maastikupildil töötab taevas samaväärselt allpool asuvaga, samas igav hall taevas teeb kogu pildi poole igavamaks.
Mõjusa taeva pildistamine on tegelikult veidi raskem, kui see esmapilgul näib. Olemuselt heledam ala jääb tihti ülesärisse, kuna kaamera fokusseerib end sellele, mis toimub maapinnal. Tulemuseks ongi mingi ebamäärane hall või valge tulemus taevalaotusel.
Väikese peenhäälestuse abil (see termin on ju tänapäeval väga aktuaalne…;)) on võimalik jäädvustada igati korralik ja mõjus taevas, mis oleks nagu kirss tordil.
Korralik ajastus
Esmapilgul tundub, et see on vähetähtis faktor ja kuulub pigem spordifotograafia valdkonda, aga ometigi nii see ei ole. Me ei aja küll taga kihutavat autot või tormavat metslooma, aga ometigi on etteplaneerimine üks oluline edu võti. Hall taevalaotus ühel päeval on erksinine järgmisel päeval. Kodutöö ilmaprognooside läbi töötamisel on hea abikäsi lahenduste otsimisel. Hinnake, kas on tulekul pilvi/tuult/tormi või särab päike täiesti pilvitus taevas. Ehk ennustatakse udu ja sademeid või on rahulik sume suveõhtu?
Samatähtis ilmaprognoosile on ka kellaaeg. Keset päeva on taevas erksinine ja varjud maal kõige intensiivsemad. Soojema tulemuse otsimiseks tasuks oodata õhtuni ja püüda kuldset tundi, siis saad nii maapinnale kui ka taevasse kirkamaid värve ja emotsioone.
Proovi nihutada valge tasakaalu
Fotograafia reeglid on soovitusliku iseloomuga ja vahel võib neid teadlikult rikkuda. Sealhulgas käib see jutt ka tavapärasest teistsuguse valge tasakaalu kohta. Omanäolisem värvigamma võimaldab luua dramaatilisemat taevast ja anda pildile isemoodi tulemuse. Pildistades RAW formaadis, on hilisemad tonaalsuse muutmise võimalused oluliselt paindlikumad.
Kompositsioon taeva kasuks
Kui taevas on maapinnal leiduvast huvitavam ja ilmekam, siis komponeeri oma kaader taeva kasuks. Kes seda igavat maapinda ikka viitsib vaadata. Aseta horisont alumise kolmandiku piirile ja saad tulemuseks palju meeldivama pildi.
Kasuta filtreid
Filtritest on meie lehel juba varem juttu tulnud. Piilu ka sinna: Fotofiltrid – Milleks? Millised? Kellele? – Fotojutud. Nii tavaline neutraalhall filter, eelkõige aga astmelised kiilfiltrid leiavad taeva pildistamisel oma kindla koha. Nende abil saame ühtlustada maapinna tumedust ja taeva heledust. Samuti ei tasu unustada ka polariseerivad filtreid. Nendega saab ju peegelduvat valgust veepinnalt elimineerida ja teatud oludes värve võimendada.
Pikk säri ja hägususe tekitamine
Pikk säriaeg pole mõeldud ju ainult koskede ja jugade pildistamiseks. Kui kasutada maastiku jäädvustamisel pikemat säriaega, siis hägustuvad ka pilved, tekitades taevalaotuses laheda liikuva dünaamika. Alusta näiteks paariminutilisest säriajast ja siis vastavalt oludele saab seda reguleerida lühemaks või pikemaks. Päise päeva ajal on muidugi valgust liiga palju, et pikka säri katsetada, aga siinkohal tuleb appi jälle kasvõi seesama neutraalhall filter.
Samamoodi ei saa me üle ka seekord järeltöötlusest. Ükskõik kui hea pilt ka otse kaamerast tuleks, vajab see arvutis ikka natuke lihvimist. Olgu selleks lihvimiseks siis astmelise tumeduse tekitamine, et võimendada pilvede kontrastsust ja dramaatilisust või hoopiski värvide võimendus, võimalusi on palju. Siinkohal jääb igaühe enda otsustada, kuidas ja mismoodi ta viimast lihvi soovib anda, rääkimata juba algsest soovist teha HDR-pilte. Plass, värvitu ja tuhm pilt võib küll olla tore saavutus, aga dramaatilisust sisaldab ta endas vähe. Seega lisa sellele „supile soola ja pipart“ ja vaata mis juhtuma hakkab. Ära ainult üle soola… 🙂