Planeerimata, impulsiivselt tehtud fotod võivad teinekord olla just need parimad fotod. Antud piltide näidetel – tugeva vihmasaju ajal valgusfoori taga rohelist tuld oodates haarasin telefoni ja oligi paar klõpsu tehtud.
Õnneks juhtus olema ka see maagiline videvik, kus taevas jääb pildil sinine, mitte süsimust. Sinine taevas tuleb pildile öövõttel siis, kui linnas süüdatakse tuled. Sinine tund ehk videvik võib jaanipäeval kesta tund-kaks, pimedal ajal aga ainult mõnikümmend minutit. Sinine taevas tuleb ka vihmase ilmaga, küsimus on ainult värvide intensiivsuses. Need kaks läbi autoakna võetud pilti on tehtud ca 3-minutilise vahega, kuid nagu näete, siis on ühel fotol taevas sinisem ja teisel hallikas-sinine.
Võttenurkade vahe on fotodel 90 kraadi, taeva heledus-tumedus sõltub sellest, kuhupoole on võttesuund. Päikese loojumise suunas on taevas kauem heledam.
Trepifoto stabiliseerimiseks toetasin telefoni trepiastmele, kuna oli juba pime ja säriaeg läks pikaks.
Tartu Ülikooli peahoone ees tänaval on aga rinnatis, kuhu sain telefoni toetada. Oluline on hoida telefon stabiilsena, näiteks ma isegi ei hinga, kui pildistan. Hingamise ajal keha ju liigub ja on oht telefoni äraliikumiseks ning foto ei tule enam terav. Seega otsige kohta kuhu telefon toetada!
Kui tunnete end fotograafias juba kindlamalt ning telefonikaameral on ka Pro režiim, siis seda kasutades saate valida ise madalama tundlikkuse ehk ISO, mis on pildi tehnilise kvaliteedi mõttes hea. Samas, kui säriaeg on juba ca 1/30 sekundit või veelgi pikem, tekib ilma lisatoestuseta ikka nn äraväristamise oht.
Näiteks 1/20 sekundit on juba pikem aeg kui 1/30 sekundit. Seega katseta kui kindel su käsi on ja kust jookseb piir.
Uutel telefonikaameratel on ka öövõtterežiim olemas. Siis tehakse pilt ca 3-7 sekundi jooksul ning sel ajal ei tohi seadet liigutada. Tulemuseks on ilus öövõte, kuid müraeemalduse algoritm töötab kõvasti ja pildil on pisut steriilne iseloom. Siiski tasuks seda proovida, sest heledad ja tumedad osad tulevad selles režiimis kenasti esile. Loomulikult hilisema järeltöötluse käigus saab tulemust veelgi paremaks tuunida.
Kokkuvõtteks pole hämaras telefoniga pildistamine erinev fotokaameraga pildistades. Vahe on suuresti ainult selles, et kui fotokaamera omanik ostab endale kiirelt statiivi, siis paljud nutifotograafid ei tule selle pealegi, et kaamera tuleb kuskile toetada.
Mis puudutab piltide kvaliteeti, siis väikese sensori tõttu ei võistle telefonid suurte kaameratega veel niipea, aga…! See „aga“ tähendab seda, et väikest sensorit on parematel telefonidel pandud kompenseerima juba praegu sellised võimsad programmid, mis õigel telefoni käsitsemisel fotograafi eest kolmveerand tööd ära teevad ja pilt ikkagi igati kena välja tuleb.
Jaak Nilson on olnud üle 25 aasta elukutseline fotograaf. Tänasel päeval on ta keskendunud mobiilifoto koolitustele, lisaks on ta välja andnud mahuka (50 lk) Nutifoto e-raamatu, millega käib kaasas nii videoõpetus kui hilisem nõustamine. Erihinnaga e-raamatu kohta leiate rohkem infot siit.
Suurepärane ja soodne võimalus distantsõppeks praegusel kodukarantiini ajastul!