Sotsiaalmeedias arutletakse lõputult selle üle, kes on fotograaf, kes on hobifotograaf ja kes on niisama pildiklõpsija ning peakski ainult sahtlisse pildistama.
Oleme ausad, see pole tegelikult isegi tõsine arutelu, vaid asjaarmastajate püüd ennast defineerida ja sellega raha teenivate professionaalide vastukatse neid psühholoogiliselt survestada, et konkurentsi ülearu juurde ei tekiks.
Ka verivärske ajakirja „Fotojutud“ toimetus on juba saanud väikese sahmaka osaliseks, kui käputäis fotograafe otsustasid panna tasuta jagatavale ajakirjale omapoolse embargo peale. Mis parata, selles sektoris on väga jäik ringkaitse ja elukutseliste ellujäämisinstinktid tugevalt välja arenenud, sellest ka need sotsiaalmeedias toimuvad pidevad sõnasõjad ja omavahelised nägelemised.
Proovime aga selle fotograafi nime siiski lihtsaks teha. Kui sa kogud oma lõbuks erinevate riikide münte, oled sa ikkagi numismaatik. Kui sa käid pargis tuvisid toitmas, siis oledki tuvitädi. Ja kui sa teed nädalas üheainsamagi foto, oled sa fotograaf. Punkt.
Nüüd teaduslikumalt. Sobrasime mõned sõnaraamatud läbi. Üldjoontes nimetatakse fotograafideks siiski inimesi, kes teevad fotosid. Mõni definitsioon lisab, et fotograaf korral-
dab ka näitusi (mida me ju sotsiaalmeedias viimasel ajal kõik vähemal või rohkemal määral teeme), mõni tarkuseraamat täiendab, et foto tegemiseks on vajalik fotoaparaat.
Viimasest järelduks justkui, et telefonipildistajad ei olegi fotograafid? On ikka. Terve tehnikamaailm kuni suurte turundusgigantideni välja esitlevad telefone mitte enam sidevahendina, vaid fotoaparaadina.
Kas olete viimasel ajal näinud, et mõne uue telefonimudeli puhul rõhutatakse head kõnekvaliteeti? No ei ole ju olemas sellist reklaami. Aga kärbsemusta suurusele sensorile pakitud 50 miljonit pikslit on sõnum, mille promomise peale kulutatakse kümneid, kui mitte sadu miljoneid eurosid aastas.
Enam kui 10 aastat tagasi tehti Eestis üks uuring, kus kolmandik rahvast märkis üheks oma hobiks fotograafia. Toona polnud veel nutitelefonegi. Julgeme arvata, et täna on fotograafe Eestis tugevalt üle poole kaelakandvast elanikkonnast.
Julgustame kõiki pildistajaid. Teie oletegi fotograafid. Ja ärge häbenege, kui pildid kohe välja ei tule.
Moodsa fotoajakirjanduse isaks peetud Henri Cartier-Bresson (1908-2004) on öelnud kuldsed sõnad: „Sinu esimesed 10 000 pilti on sinu halvimad“. Seega võta rahulikult, õpi rahulikult ja küll ühel päeval asi välja hakkab tulema.
Fotograaf võib olla harrastusfotograaf või professionaalne fotograaf, kes teenib selle tegevusega elatist. Aga fotograaf on fotograaf ja seda nimetust ei saa teilt keegi ära võtta. Pealegi, nagu ütleb käesolevas ajakirjas ka ettevõtja ning tipptasemel astrofotograaf Raivo Hein: „Kui sa oled keskendunud rahale, siis ei tule midagi välja“.
Just fotograafidele see ajakiri mõeldud ongi. Ka neile, kellel portfoolios on veel vaid paarsada klõpsu. Mõnusat lugemist ja kannatlikku katsetamist!
Iga vinge pilt on oodatud „Nädala foto“ kandidaadiks ning iga hea ettepanek on jätkuvalt teretulnud e-maili aadressile [email protected].
TOIMETUS