Septembrikuus oli mul külas kaks loodushuvilist Saksamaalt. Neil oli mitmeid soove, milliseid loomi nad väga näha tahaksid. Näiteks põder ja metsis. Põdraga on septembrikuus üldjuhul lihtne ja see soov sai täidetud ruttu. Metsistega on aga pisut keerulisem.
Ühel õhtul sai võetud suund Nõva looduskaitsealale, sest seal on metsistele sobivaid elupaiku, mida läbivad ka väikesed ja sõidetavad teed. Mõtlesin, et isegi kui metsistega ei vea, saame loojangu ajal rannikul pilti teha.
Sellel õhtul oli meil aga õnne ning märkasime kolme metsisekana! Auto suhtes on loomad enamasti rohkem usaldavad ja nii sai kasutatud sõidukit varjena ja sellega ka ettevaatlikult „lähemale hiilitud“, lugedes samal ajal lindude kehakeelt. On nad ärevad? Kas on oht lahkumiseks? Hoides distantsi ja varudes aega, olime aga kanadele juba nii lähedal, et kaugus portreepildiks oli ideaalne! Portreepilte metsisekukkedest, kus pildil on enamasti hullunud metsis, on lihtne teha – portreed kanast saada on aga keerulisem! Seal läheb vaja õnne. Seda meil ka oli.
