Sageli kadreerime me objekte pildil sisemise tunnetuse järgi. Aga kui sellesse pista vahele ka killuke teooriat, siis usun, et tulemus on veelgi parem. Siinkohal annan mõned nipid igapäevaseks kasutuseks lisaks.
1. Integreerige oma piltidesse rohkem diagonaale. Need on dünaamilisemad kui
horisontaalsed või vertikaalsed jooned. Proovige pildistada erinevate nurkade alt, et tekitada pildile juurde huvitavaid nüansse. Rõhutamaks teatud kaldjooni tasub vahel ka kallutada kaamerat ennast. Sellega peab olema muidugi ettevaatlik, et vaataja ei tajuks seda lihtsalt lohakalt tehtud viltuse horisondiga pildina.
2. Vältige kattuvaid objekte. Kui valite midagi esiplaanile, siis on hea toon, kui see eristub
piirjoontega tagapool asuvatest struktuuridest. Horisondi poolt poolitatud pea ei kaunista küll kellegi portreepilti jne. Selgepiirilisi objekte on lihtsam inimsilmal hallata.
3. Nagu ka diagonaalidega, on analoogne soovitus ka kõverate joonte jäädvustamisel.
Vahel tasub sirgestatud maailmapildi vahele pookida teadlikult ebaharilikku ja ebasümmeetrilist. See lisab jäädvustusele omanäolise lisanüansi ja teeb pildi kaks korda huvitavamaks.
4. Kui avad oma pildi arvutis ja teed esmase selektsiooni, mida kustutada ja mida mitte, siis analüüsi oma jäädvustust ka kompositsiooni teemal. Ehk oleks mõnegi pildi saanud „päästa“ kohapeal neid samu mõtteid mõeldes?
5. Tekitage pildil põhiobjektidest kolmnurki. See kõlab võib-olla küll imelikult, aga selline viis täidab hästi ruumi ja annab tihti tervikliku mulje.
