Soovid katsetada mingit uut pildistamistehnikat, aga sul ei ole selle jaoks vahendeid? Samas, kas alati ongi neid vaja? Mõnikord piisab täitsa kodustest võimalustest. Mul tekkis hirmus soov katsetada võimsamat suurendust, kui pakub tavaline makroobjektiiv. Kuna spetsiaalsed tööriistad mul puudusid, siis tuli midagi välja mõelda, ega pilti ei saa siis tegemata jätta.
Peale pisikest mõttetööd tulin ideele panna objektiivi ja kaamera vahele mingisugune pikendus, mis annab sama efekti nagu vaherõngad. Kolasin natuke ja leidsingi ühe roostevaba toru, mis selleks ideaalselt sobis. Lõikasin toru parajaks ja katsin seest musta paberiga, et peegeldusi vältida. Mõlemale poole otsa paigaldasin korgid, ühega sai kinnitada toru kaamera külge ja teisega sai toru külge objektiivi kruttida. Kui nn suur „vaherõngas“ valmis, sain katsetama hakata. Alguses muidugi katsetasin nii, et keerasin objektiivi lihtsalt toru külge, aga see jättis ava maksimaalselt lahti ja ei andnud eriti häid tulemusi. Seega tuli välja mõelda, kuidas saaks ka ava kinnisemaks.
Õnneks avastasin, et Canoni omanikele on jäetud selleks üks pisike nupp, nn teravussügavuse kontrollnupp, ja selle abil on võimalik jätta ava vastavalt soovile. Asi käib järgmiselt – keerad kaameras paika soovitud ava suuruse, seejärel vajutad selle nupu alla ja keerad objektiivi kaamera küljest lahti. Niiviisi sain endale sobiva ava ja sain uuesti katsetama hakata. Ava keerasin umbes F5 peale peale ja alustasin. Läbi selle viguri suurt midagi näha ei olnud, aga pilt sai tehtud.
Pilt ise koosneb paarikümnest kaadrist, mis on hiljem arvutis kokku sulatatud. Lõpetuseks võiks siis öelda, et ärge kartke katsetada! Katsetamine on lahe!
Janek Lass