Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses avatakse näitus „Et inimene jääks”, mis koondab Eesti, Läti ja Leedu humanistliku fotoklassikute väljapaistvat loomingut ajavahemikust 1960–1990.

„Et inimene jääks” toob kokku Balti humanistliku fotograafia meistrite teosed aastatest 1960–1990, ajast, mil elu kulges raudse eesriide taga justkui kahes paralleelses reaalsuses. Ühes pidi kõik olema korras – plaanid täitusid, inimesed naeratasid ja loosungid lubasid helget tulevikku. Teises elas argipäev oma vaikse visadusega: tühjad letid ja järjekorrad, aga ka intiimsed rõõmud, pühad, hetked mererannas, turupäevad ja kodused tavad, mis ei sobitunud „ametliku pildi” raamidesse.

Selle näituse fotograafid Eestis, Lätis ja Leedus liikusid nende kahe reaalsuse vahel. Mõni murdis propagandistlikku illusiooni peaaegu märkamatult läbi väikeste nihestuste kaudu pilgus, ruumis või vaikuses. Teised leidsid lünki, kus kõike kontrolliv süsteem ei olnud veel lõpuni kohal, ja talletasid seal inimest sellisena, nagu ta päriselt on: habras ja trotslik, kummaline ja naljakas, väsinud ning õrn. Humanism ei tähenda siin ilustamist, vaid lähedust ja ausat tähelepanu inimesele tema igapäevases elus.

- REKLAAM -

Māra Brašmane, Riia. Tagahoov Pardaugavas / Riga. Courtyard in Pardaugava, 1966

Paljud näitusel eksponeeritud fotod kutsuvad vaatajat lugema ridade vahelt. Nõukogude ajal oli see oskus ellujäämiseks hädavajalik, sest avalik keel ja pildikeel olid sageli mitmetähenduslikud. Ka täna, infoväljas, kus hoolikalt kureeritud kuvandid ja narratiivid konkureerivad tähelepanu ja usalduse nimel, on see oskus sama oluline: märgata, kelle huvides pilt räägib ja mida ta ütlemata jätab.

Sellisena ei ole „Et inimene jääks” ainult näitus Balti humanistlikust fotograafiast, vaid kutse vaadata aeglasemalt, kahelda ja otsida ehedust.

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse jaoks on see näitus oluline ka seetõttu, et see toob fookusesse autorid ja põlvkonnad, kelle looming on kujundanud meie ühise visuaalse mälu, isegi kui nad ei mahu tänase kunstivälja kiirustavasse uudsuse- ja „tõusvate talentide” loogikasse.

„Balti riikide humanistlik fotograafia vastas inimkonna rõõmudele ja kannatustele nii nagu humanistlik fotograafia mujalgi maailmas. Ometi pidid eestlased, lätlased ja leedulased ületama ideoloogilised takistused, kui tahtsid näidata autentset igapäevaelu.“ – Agnė Narušytė, peakuraator (Leedu).

Aleksandras Macijauskas. Seeriast „Maaturud” / From the series Rural Markets, 1973

Näitus sündis algselt koostöös Balti riikide ja Jaapani organisatsioonidega ning esitati 2024. aasta kevadel Tokyos. Teise kultuuriruumi pilk kinnitas, et need lood ei ole lokaalsed erandid, vaid piirideülesed inimlikud kogemused.

Kaasatud autorite ja tööde valiku on koostanud kuraatorid dr. Agnė Narušytė (Leedu), Iveta Gabaliņa (ISSP, Läti), Toomas Järvet ja Kristel Aimee Laur (Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, Eesti).

Näitusel osalevad autorid:
Ene Kärema, Peeter Langovits, Arno Saar, Kalju Suur, Peeter Tooming, Tiit Veermäe,
Gunārs Binde, Māra Brašmane, Zenta Dzividzinska, Andrejs Grants, Gvido Kajons, Aivars Liepiņš, Violeta Bubelytė, Algimantas Kunčius, Aleksandras Macijauskas, Romualdas Požerskis, Algirdas Šeškus.

Näitus jääb avatuks kuni 26.04.2026.

Juhan Kuusi Dokfoto keskus
Telliskivi 60a/5, esimene korrus

- REKLAAM -