Üldiselt on vaid aja küsimus, kui satume mõnele veebilehele, kus ilutseb kelleltki pihta pandud pilt. Autor ei tea sellest midagi, veebilehe külastajad ei tea sellest midagi, aga tegelikult on kasutusele võetud foto omandatud seadusevastaselt.
Kuidas aga aru saada, et tegemist on varastatud pildiga? Jah just, varastatud, sest autoriõigustega kaitstud pildi kasutamine kolmandate isikute poolt ilma eelneva informeerimise ja kokkuleppeta on samaväärne vargus nagu poest mõne asja näppamine. See probleem on aktuaalne terves maailmas ja pole meiegi kohalikud fotograafid murest priid. Selle vastu on aga tegelikult vähemalt osaliselt rohi olemas.
Keerulisemaks muutub asi siis, kui loomingut/pilti kasutavad nõndanimetatud heatahtlikud entusiastid. Nad jagavad pilte viidates korrektselt autorile või lingile ja kõik tundub olevat normaalne. Enda arvates teevad nad ju fotograafile suisa head tema reklaamimisega. Siiski pole ka selline tegevus päris suvaliselt lubatud.
Samas on selline käitumine ajendatud tihti hoopiski ärilistest eesmärkidest. Kes see ikka viitsib otsida kuskil väikeses kirjas olevat infot pildi autorist või algallika linki, lihtsam on google’i otsingust võtta ilus foto ja see läraki kõigepealt alla, pärast juba enda keskkonda üles laadida. Nii ilutsebki mõne suurema firma kodulehel kellegi „apetiitne“ pilt tõhustamaks müüki just selle firma toodangu suunas.
Veelgi räigemaks muutub asi siis, kui mingi „kavalpea“ sõna otseses mõttes ärandab sinu pildi ja presenteerib seda oma loomingu kraesse kuskil pildimüügikeskkonnas või sarnasel netilehel. Nii teenib ta võõra pildiga otsest kasu ja selline kelmus ei pruugigi mitte niipea ilmsiks tulla. Otsene vargus, otsene kahju!
Maailmas on 400 miljonit veebisaiti. Võiks ju eeldada, et oma pildi jälgimine selles meeletus avaruses on täiesti võimatu. Siiski on olemas mõned lihtsad nipid, mis aitavad vargusi vältida või vähemalt neile jälile jõuda. Osa neist on ühekordsed tegevused, osa vajavad perioodilist tegutsemist, aga kui oled varastele osutunud hinnatud autoriks, siis tasub oma piltide jälitamine harjumuseks muuta. Nii mõnigi nipp on aga nii spetsiifiline ja tehniliselt keerukas, et neist libisen seekord üle – infotehnoloogias tugevad fotograafid oskavad ennast ise kaitsta, selleks pole neil meie abi vaja. Seega keskendun elementaarsele.
Otsi enda kohta netist infot. Tõenäoliselt oleme me kõik ennast varem või hiljem guugeldanud. Tee seda uuesti ja vaata, mis infot sinu kohta ilmub, ehk on keegi sinu foto koos autori nimega üles laadinud? Autori nime presenteerimine ei vabasta vastutusest, kui selleks polnud varasemat eraldi kokkulepet. Kui juba guugeldamiseks läheb, siis tasuks sama asja teha ka teiste otsingumootoritega. Leitud vastete varieeruvus võib sind päris meeldivalt (või siis ka ebameeldivalt) üllatada.
Isegi kui saadud tulemuste seas märkate oma pildi omavolilist töötlust, siis tegelikult on ka see autoriõiguste rikkumine.
Vesimärk. Selle kasutamisel on omad plussid ja miinused, sest neid kas armastatakse või vihatakse. Võimalus lisada oma piltidele nii nähtavaid kui ka nähtamatuid vesimärke on tehnoloogiliselt teostatav ka täitsa tavalisele hobifotograafile. Nii mõnegi lihtsama varguse aitab see ära hoida. Olgu selleks tagasihoidlik ja diskreetne autori märk pildi nurgas või kordustega üle terve pildi laotud, võimalusi on palju ja maitse-eelistusi samamoodi. Omatehtud nurka paigutatud nähtavate vesimärkide/allkirjade puhul on probleem selles, et ka suhteliselt vähese töötlusprogrammi oskusega saab sellest lahti. Küll aga tulevad vajadusel appi eraldiseisvad rakendused, mille loodud spetsiaalseid vesimärke on juba keerulisem ja vaevalisem eemaldada. Lihtsam võimalus on vesimärk paigutada sellisesse kohta, kust selle eemaldamine on tülikam ning nõuab erioskusi – näiteks puulehtede pealt vesimärgist lahti saamine eeldab juba kesktasemel fototöötlemise taset.
Paljud siiski ei suhtu vesimärkidesse positiivselt, sest see esiteks konkureerib pildi endaga ja teiseks tihti rikub lihtsalt pildi ära. Pealegi, nii mitmedki pildivahendusplatvormid või ka tasuta programmid (eeskätt prooviperioodil) lisavad omapoolsed „pildi kaunistused“ vesimärkide näol, rõhutades peamist ja ühtset mõtet – hakka nüüd kohe maksma! Raha lõhna imbub igast praost ja see ei tee tegeliku loomingu vaatamist mitte kuidagi paremaks ja jätab fotost mulje kui pildipanga müügiartiklist.
Nähtamatuid vesimärke saad sa lisada spetsiaalse tarkvara abil ning need on palja silmaga nähtamatud. Need peidetakse pikslite vahele ära nii, et see toimib jälitusseadmena, mis jällegi hõlbustab selle pildi netiavarustest leidmist.
Pildiotsingu mootorid. Tuntuim neist on kindlasti Google’i versioon, mis asub lingi taga: Google Images. Eriti tubli on see otsingumootor just Chrome´is. Klikkad aga fotoka nupule ja sealt edasi saab kasutada otsingut juba juhiste järgi. Sealne valik ei ole loomulikult lõplik, on ka täitsa tubli tegija Bing oma otsingumootoriga jne. Sarnaselt populaarsetele otsingusaitidele on olemas ka spetsiaalsed pildiotsinguteenused (nt TinEYE), mis omakorda muudavad varastatud piltide leidmise palju lihtsamaks, eriti kui otsima peaks suuremat pildikogu. Väärt rakendus on ka Copytrack, kus luuakse otsitava pildi jaoks justkui omanäoline sõrmejälg, mis omakorda kergendab ka tugevasti muudetud ja lõigatud piltide otsingut.
Kui on võimalus kasutada mitut erinevat pildisuurust, siis soovitatakse teha sedagi. Pidavat andma paremad otsingutulemused. Ausalt – ei ole ise nii detailselt järgi proovinud. Aga tagasiside korras saad ju proovida ja omi muljeid meilegi vahendada.
Pildi otsingumootori kasutamisel tuleks arvestada ka seda, et ükski otsing ise ei pruugi olla täiusliku tulemusega ning parema tulemuse saamiseks on mõistlik kasutada kombineeritud variante. Nimelt mõned leheküljed (nagu ka Facebook) kasutavad tulemüüre, mille taha ei pruugi Google’i (ja teiste) otsing tungida. See tähendab, et osad veebilehed lihtsalt ei ilmu otsingutulemustesse. Seega aitaks nendel juhtudel just nähtava vesimärgi paigutamine pildile!
Kui jõuab kätte see päev, mil avastad oma pildi võõralt leheküljelt, siis tekib muidugi küsimus – mis edasi?
Loomulikult tuleks esmajoones fikseerida rikkumine. Ehk siis on soovitatav teha mitu ekraani kuvatõmmist juhuks, kui vastaspool su pildi eemaldab ja selle kasutust omakorda eitab.
Seejärel tasub nendega otse ühendust võtta ja nõuda oma pildi kasutamise lõpetamist ning varasema rikkumise eest õiglase tasu maksmist. Elu kipub näitama, et see viimane variant on parajalt pikk ja käänuline tee, aga kuniks pikanäpumees Eestis tegutseb, aitab Fotojuttude lepingupaketis leiduv nõudedokument, mis on küllaltki karm ja vastu vaidlemist ülearu ei toeta.
Kokkuvõtlikult võiks ja peaks ütlema, et pildi kasutamise eest autorile kuuluv tasu on fotograafi seaduslik ja loomupärane õigus. Seda ei tasuks niisama tuulde loopida, sest kes siis muu seda loomingut väärtustaks kui eeskätt ikka fotograafid ise.