Õige ajastus on hea pildi õnnestumisel ülitähtsaks faktoriks. Sobivat hetke on lihtne maha magada ja enam sellist pilti sa ei saa. Kõik.
Ükskõik, kas pildistad liikuvat autot või staatilist maastikku, täpne päästikule vajutamise hetk on ülioluline. Inimese keskmine reaktsiooniaeg on tavaliselt 0,25 sek ja kui sinna juurde liita kaamera sättimise ja teravustamise aeg, siis tegelik ajakadu on päris suur. Nii need õnnestunud hetked mälestustesse küll püütakse, aga mitte tingimata pildina mälukaardile.
Selleks, et suurendada õige momendi tabamise tõenäosust, on teatud situatsioonides mõistlik kasutada sarivõtet.
Sarivõte on pildistamisrežiim, mis võimaldab päästikut alla vajutades ja all hoides teha lühikese ajaintervalliga suur hulk järjestikuseid pilte.
Põhimõtteliselt saab sarivõtet kasutada igal ajal, kuid eriti kasulik on see kiiresti liikuvate objektide korral.
See sobib näiteks spordiürituste või lindude-loomade pildistamisel, kus peategelaste kaadrisse püüdmine on märksa keerulisem. Samas on sarivõttest kasu ka maastike fotografeerimisel (näiteks HDR-tehnika jaoks). Sarivõtte aktiveerimise täpne jada sõltub konkreetsest kaamera margist ja mudelist, seetõttu tasuks tutvuda oma kaamera juhendiga, kus on lõigud sarivõtte kohta alati olemas. Kui see režiim on sisse lülitatud, siis tasub kohe ka üle vaadata teravustamisrežiimi valikud, millest kirjutasime lähemalt järgmises artiklis: https://fotojutud.ee/topics/algajale/79-milline-teravustamisreziim-kolbab-ja-milline-mitte/.
Kui sarivõte on valitud, siis ei jää muud enam üle, kui panna paika teised põhiseadistused – säriaeg, ava, ISO – ja päästikut alla vajutades ning all hoides teebki su kaamera järjest pilte, kuniks sõrme vabastad või kaamerat ja mälukaarti “ühendav” vahemälu täis saab.
Erinevate kaamerate sarivõtte võimekus on erinev. Seda tasuks uurida kohe alguses tehnika ostmisel. Sageli kohtame odavamate kaamerate puhul numbreid 3-4 fps ehk kaadrit sekundis, kallimatel 8+ kaadrit sekundis. Tõsi, nüüdsel hübriidkaamerate ajastul hakkab see number hooga üles rühkima ka odavama otsa kaameratel, kuid ka praegu kehtib kuldreegel, et mille eest maksad, selle ka saad.
Kaameras peab olema ka hea kirjutuskiirusega mälukaart, mis määrab ära, kui palju andmeid suudab ta ühes sekundis üldse nn omaks võtta – kui kaart on kaamera võimekusest lahjem, siis jääb domineerima kaardi võimekus.
Kui olete hakanud pildistama RAW-vormingus, siis tasub arvestada, et nende suure mahu tõttu on salvestamine kaamerasse aeglasem, seevastu JPG-formaadis käib asi kiiremini. Olen isegi varasemalt muutnud keset pildistamist failivormingut, et saaksin lühema ajaga rohkem pilte kätte. Mõned pildistatavad tegevused on sedavõrd kiired, et kogu pildistamise ajaks antakse sulle vaid loetud sekundid ja kui kaamera läheb kvaliteetsema RAW-faili salvestamisel uimaseks, võib kogu moment olla lihtsalt kadunud.
Sarivõtte režiimil on ka omaette valikud, kus saab muuta pildistamiskiirust – on aeglasemad ja kiiremad versioonid. Küll aga tuleb meeles pidada, et sarivõte on aku jaoks energiamahukam tegevus. Kui on ette teada, et tuleb rohkelt sarivõttega pildistamist (lähed näiteks metsa linde pildistama), siis oleks hea, kui aku oleks piisavalt täis laetud, ideaalis võiks taskus olla ka varuaku.
Lõpetuseks jagan oma kogemusi. Sarivõte võimaldab rohkem „kinni püüda“ ja ka mul endal on kaamera enamuse ajast kiire sarivõtte režiimil. Kui seda kohe vaja peaks olema, siis on see kohe ka valmis startima ja ometigi ei takista see mul teha edukalt pilte ka üksikvõtetena.
