Alles 17. ja 18. juuni varahommikul oli võimalik Tallinna vanalinna taha loojuvat täiskuud pildistada, kuid neid võimalusi tuleb veel ja veel. Annan mõned lihtsad nipid, kuidas eeltöö niimoodi ära teha, et magamata öödest ka tolku oleks.
Tallinna/Viimsi elanikuna räägin küll Pirita rannalt vanalinna suunal pildistatava kuuloojangu võtmes, kuid tegelikult on need soovitused universaalsed ja vanalinna asemel võite võtta esiplaaniobjektiks põhimõtteliselt ükskõik mille, mis on piisavalt kaugel.
Kõigepealt optilisest illusioonist. Kuu on päris suur objekt ja meist umbes 300 000 kilomeetri kaugusel. Seega pole üldse vahet, kas me pildistame seda 5 kilomeetrit lähemalt või kaugemalt, kaameras on see ikka sama suur. Aga kui me pildistame inimkätega tehtud ehitisi, mis kosmilises mõistes on imetillukesed, siis kilomeetrite kauguselt vaadates/pildistades muutuvad need kohe oluliselt väiksemaks.
Kui need kaks asja kokku panna ehk pildistada üüratut taevakeha tegelikult pisikeste ehitiste taustal, saate väga põnevad kaadrid. Esiplaani pildistamiseks peate olema lihtsalt piisavalt kaugel, mis tähendab, et minimaalselt peaks fotokotis olema poolkaaderkaamera korral 200mm fookuskaugusega objektiiv, täiskaadri puhul aga 300mm või enam. Vastasel juhul ei saa esiplaanide detaile lihtsalt kätte ja mingist hetkest hakkab pildi kroppimine kvaliteedile vastu karjuma.
Esimene ja kõige tähtsam tööriist on https://app.photoephemeris.com/. See on väga lihtne programm, aga soovitan alustada arvutiversiooniga, sest mobiilirakendust on oluliselt tüütum käsitseda. Kui määrate õige kuupäeva ja enda orienteeruva asukoha, siis näete, kuidas ajajoonel edasi-tagasi liikudes hakkavad päikese- ja kuutõusude/loojangute seierid suunda näitama. Lihtne! Muudate oma asukohta ja näete kohe ka muutusi. Trikikoht on loojuva kuu kõrguse hindamine, sest programm kuvab seda kraadides.
Tallinna vanalinna kohta kehtib rusikareegel, et Pirita ranna Merivälja poolsest otsast vaadetes on ca 7 kilomeetri kaugusel paiknev Oleviste kirikutorni tipp umbes 1 kraadi kõrgusel. Seega kui tahad, et loojuv kuu oleks Niguliste ja Oleviste vahel, otsi kõigepealt sobiv kellaaeg, millal kuu sellisel kõrgusel on ja siis vali endale asukohanõelakest liigutades punkt, kus mitte rohkem kui 1,5 kraadi kõrgusel paiknev kuu jääb tornide vahele. Seal sa olema peadki!
Teiseks määravaks faktoriks on muidugi ilmateade. Isiklikult kasutan pilvisuse ja selle suuna hindamisel Riigi ilmateenistuse mudelprognooside mootorit, lisaks ka yr.no prognooskaarte. Aga võimalusi on palju ja ilm on niikuinii lõpuni ette ennustamatu. Ehkki prognoosid lubasid selget taevast, jäi parim kaader mul täna varahommikul ikka saamata, kuna umbes 1,5 kraadi kõrgusel kadus kuu vaikselt kauguses olnud pilvemassiivi taha.
Kolmandaks – ole valmis liikuma! Kuu liigub väga kiirelt ja erinevate vaatenurkade saamiseks piisab vahel mõnekümnest sammust, vahel aga on vaja tehnikaga pool kilomeetrit mööda liivaranda joosta. Kui lonkima jääd, siis on enne kaamera paika sättimist kuu vehkat teinud ja jääd pika ninaga. Seega, pane ennast mugavalt ja soojalt riidesse, võta termosetäis teed kaasa ja mis see üks magamata öö suure kunsti nimel ikka ära ei ole!
Säriajaga ja valguse sättimisega pead paraku ise kohapeal hakkama saama, sest nagu ka esitatud galeriis näha – iga kord on valgusolud täiesti erinevad. Näiteks mullu ei saanudki ma säri korralikult suure kontrastsuse tõttu paika ja põrutasin parimad tulemused lõpuks in-camera HDR funktsiooniga, et mitte jääda Photoshopile ette võlgu.
Head kuujahti!
Loe ka intervjuud Eesti esikuupildistaja Martin Vällikuga siit: https://fotojutud.ee/topics/persoon/martin-vallik-tahaks-kuu-pealt-maad-pildistada/