Jaga sõpradega


Nikoni rahalistest raskustest on räägitud juba aastajagu ja paar nädalat tagasi ettevõtte poolt erakorralistest kahjudest teatamine valas ainult õli tulle. Välisriikide eksperdid on tulnud lagedale intrigeerivate arvutustega, et Nikonit suudab allakäigust päästa ainult ühinemine mõne gigandiga.

- REKLAAM -

Alustuseks tasub kohe Nikoni sõpru rahustada – Nikon on kaubamärgina liiga võimas, et seda lihtsalt allavoolu lasta. Lähiajaloost on teada üks suurem tugeva kaubamärgi hääbumine, selleks oli autotootja SAAB. Ülejäänud raskustes ettevõtted on ühel või teisel moel lahenduse leidnud ja pole kahtlustki, et Nikonile kosilasi jagub. Enamgi veel, õige ettevõttega ühinemine võib Nikoni tõsta hoopis fotomaailma pretsedendituks liidriks. Nii et ei mingit kurja kuulutamist, asi on hoopis väga huvitav.

Milles on üldse Nikoni probleem?

Erinevalt teistest suurtest kaameratootjatest annab Nikoni „kaamera- ja objektiivide osakond“ väga suure, 40-45% suuruse käibeosa, ülejäänu korjatakse kokku peamiselt meditsiini- ja muu otstarbeliste optikaseadmete müügist. Teatavasti on aga kaameraturg kahanev ja seetõttu liigub Nikoni käive (ja kasum) hoogsalt allamäge.

Teiseks juhtus neil päris suur apsakas – Jaapani maksusüsteem on meie omast veidi erinev ning koroonakriisist tingitult olid nad toodetud kraami pealt maksnud makse rohkem, kui müük tagasi tõi. Et maksutagastust saada, peavad nad oma laovarud alla hindama, mis omakorda paneb põntsu ettevõtte turuväärtusele.

Kaasa ei aita ka asjaolu, et võrreldes näiteks Canoni, Fujifilmi või Sonyga on Nikon paras kääbus.

Toon välja suuremate kaameraid tootvate firmade mullused käibed:

Sony 77,991 miljardit USD

Canon 33,058 miljardit USD

Fujifilm 21,883 miljardit USD

Nikon 6,378 miljardid USD

Mis aga veelgi olulisem, ühelgi teisel ettevõttel ei anna kaamera/objektiiviäri proportsionaalselt nii suurt käibeosa, sestap neelavad ülejäänud tootjad kriisist tingitud kaameramüügi languse oluliselt kergemini alla.

Ühelt pool võib ju küsida, et mis sellel Nikonil siis päriselt häda on – kasum on jätkuvalt olemas, maksutagastuse nad ilmselt saavad, aktsiahinnad kukuvad kah niikuinii ja elu läheb justkui edasi. Probleem on selles, et fotomaailmas on arendustöö meeletult kallis ja pinnale jäävad ettevõtted, kellel on piisavalt vaba raha, et seda uute toodete arendamiseks investeerida, Nikoni raha aga põleb heleda leegiga.

Et Nikon saaks jätkuvalt ühena fotomaailma lipulaevadest edasi seilata, on neil vaja revolutsioonilise tootearenduse jaoks kõva rahalist süsti.

Canonile, Fujifilmile ega Sonyle pole Nikonil mitte midagi suurt juurde pakkuda. Tooted on liiga sarnased ja ainult kaubamärgi üle võtmine ei ole ilmselgelt Nikoni aktsionäride huvides.

Ja nüüd lähebki asi põnevaks.

Peamiselt spekuleeritakse kolme kosilase üle.

Apple

Tohutult agressiivne ja meeletult hästi kapitaliseeritud ettevõte (vaba raha kontodel ca 245 miljardit USD), mis on kokku ostnud 71 (sic!) erinevat firmat. Kujutage ette, kui kellad, arvutid, tahvelarvutid, telefonid, pilved ja kaamerad oleksid kõik omavahel online ühendatud? Teed pildi ja laksaki, minuti pärast on foto su iCloudis töötlemiseks ootel – väga võimas. Lisaks võime ainult aimata, kui populaarseks uuesti kaamerad saaksid, kui neis hakataks kasutama samu fototöötlusalgoritme ja lihtsustatud menüüsid, mis on telefonides juba ammu levinud. Samuti saaks telefonitootja ligi hindamatule oskusteabele, kuidas tegelikult kaameraid tehakse. Selline sünergia oleks väga võimas.

Siin on aga üks konks. 71st kokku ostetud firmast olid 71 USA ettevõtted. USA ja Jaapani ärikultuurid on aga nagu siga ja kägu. Kui Jaapanis kasutatakse ärikõnelustel termineid „au“ ja „traditsioonid“, siis USA-s on rõhk sõnal „kasum“ ja järgmisena tuleb uuesti „kasum“.

Alphabet

Alphabet, mis on muuhulgas Google’i ja Youtube’i emafirma, on teine tõsine pretendent (vaba raha kontodel ca 117 miljardit USD). Efekt oleks sarnane nagu Apple’i puhul, probleemid samuti.

Samsung

Vaba raha kontodel ca 100 miljardit USD. Taaskord oleks efekt sama, kuid Lõuna-Korea ja Jaapani ärikultuurid on oluliselt sarnasemad ja ilmselt suudaksid nad tõlkide abil küllaltki ühetaolises ettevõtluskeeles rääkida.

Vaba raha hulga tõin välja selleks, et saada aru, kes on turul kes – Nikoni turuväärtus on umbes 3,5 miljardit dollarit, nii et ükskõik kes neist kolmest võiks osta Nikoni suguseid ettevõtteid kokku kümnete kaupa.

Läheb kuidas läheb, aga sahinad on igatahes õhus ja õige ühinemise korral näeme lähiaastatel fotomaailmas väga põnevaid arenguid. Kindlasti on vara Nikonit veel maha kanda. Ütle veel, et kriis ei loo uusi huvitavaid võimalusi, mille kõik asjaosalised veel mõned kuud tagasi oleksid laginal välja naernud.

Jaga sõpradega


- REKLAAM -