Meie salapärane ja jätkuvalt varjus püsiv jurist seletab puust ette ja punaseks, mis on lepingu olemus ning miks tasub seda ka fotomaailmas ikka kirjalikult sõlmida.
Lepingu olemus
Lepingu mõiste ja muu lepingu olemusega seonduv on kirjas võlaõigusseaduses (VÕS). Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool või -pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Leping on sõlmitud, kui jõutakse olulistes tingimustes kokkuleppele. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks oferti ehk pakkumust ning selle aktsepti ehk nõustumust. Kui üks pool on teinud pakkumuse ja teine pool on sellega nõustunud, ongi leping sõlmitud.
Üks olulisemaid põhimõtteid lepingulises suhtes on, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingusse kirja pandud kohustusi peab täitma senikaua, kuni kindlaks määratud eesmärk saavutatakse või leping lõpetatakse.
Lepingu vorm
Seadus ei ütle, et kõik tehingud peavad olema kirjalikult fikseeritud. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis juhul, kui seadus ei ole lepingu vormi kindlaks määranud. Nagu eelpool kirjeldatud – kui üks pool teeb pakkumise ja teine sellega nõustub, ongi leping sõlmitud ja see võib toimuda ka omavahelises vestluses või e-posti vahendusel.
Samas kõiki lepinguid ei ole lubatud sõlmida suuliselt ning kui seadus on sätestanud mingile lepingu tüübile kohustusliku vormi, siis lepingud, mis on sõlmitud vorminõudeid eirates, on tühised. Näiteks peab kinnisvara võõrandamise leping olema notariaalses vormis, st sõlmitud kirjalikult notari juuresolekul.
Kui lepingule on seaduse või lepingupoolte kokkuleppe kohaselt määratud kohustuslik vorm, siis kehtib sama vorminõue ka lepinguga seotud tagatiste ja kõrvalkohustuste kohta. Tagatisteks võivad olla näiteks kokkulepped pandi või käenduse kohta ja kõrvalkohustuseks võib olla viivise või leppetrahvi maksmise kohustus, kui lepingut õigeaegselt ei täideta.
Kirjaliku vormi eelised
Kuigi paljud lepingud võivad olla suulised, sealhulgas ka fotosessiooni või fotode müügi lepingud, siis enamasti on lepingu kirjalikul vormistamisel eelised suulise lepingu ees.
Suulisi lepinguid on raske tõendada. Seega tuleb lepingu vormi valides alati mõelda, kas võib olla vaja kokkulepitut hiljem tõendada. Näiteks, kui poolte vahel läheb kokkuleppe tingimuste osas vaidluseks, siis on kirjalike lepingutega alati lihtsam – tihti piisab kokkulepete tõendamiseks juba e-kirjast või vabas vormis kirjalikust kokkuleppest. Kirjalik leping iseenesest ei taga, et lepingupool oma kohustusi täidab, küll aga aitab see teisel poolel oma õigusi tõendada.
Kui leping on sõlmitud suuliselt, siis kehtivad ka sellele kõik vastavat tehingu liiki reguleerivad seaduse sätted. Tihtipeale aga on sellest vähe, kuna seadus sätestab üldised põhimõtted, kuid konkreetne tehing võib vajada lepingupoolte vahel tingimuste täpsemat paika panemist. Seega kirjaliku lepingu korral saavad lepingupooled detailselt kokku leppida kõikides tehingu üksikasjades ja omavahelistes õigustes ning kohustustes.
Fotograafiaga seonduvalt saab siinkohal tuua näite fotosessiooni kohta – fotograaf ja klient lepivad suuliselt kokku fotosessiooni hinnas ning fotode arvus. Pärast fotosessiooni saab klient oma soovitud fotod ning fotograaf avaldab mõned nendest ka oma avalikus portfoolios. Klient aga vaatab kodus, et mõnel fotol tahaks mõnda detaili muuta, teeb muudatused Photoshopis ära ning avaldab pildi oma Facebooki seinal.
Fotograaf avastab hiljem, tema tehtud fotot on töödeldud ning sotsiaalmeedias avaldatud, klient aga avastab, et foto temast on fotograafi kodulehel avalikult nähtav. Mõlemal tekivad vastastikku pretensioonid – klient ei taha enda fotode avalikku eksponeerimist, fotograaf aga ei taha, et tema fotosid keegi teine töötleks ning avalikustaks. Kuna peale hinna ja fotode arvu polnud pooled milleski rohkem kokku leppinud, siis järgneb pikk ja tuline vaidlus.
Kui fotograaf oleks enne fotosessiooni sõlminud kirjaliku lepingu, kus oleks kirjas kõik detailid alates hinnast jms sessiooni üksikasjadest kuni autoriõiguste ning isikuandmete avaldamise tingimusteni välja, siis ei oleks mingit vaidlust ja mõlemal poolel oleks olnud selge arusaam, mida nad fotodega teha võivad.
Ei tasu üle pingutada
Lepingu tekstid kipuvad pahatihti olema pikad, keerulised ja raskesti mõistetavas juriidilises keeles. Tegelikult ei pea kõik lepingud olema niivõrd keerulised. Lepingu koostamisel tuleb hinnata, kas kogu tekst ikka on vajalik. Kui leping on täis lauseid, mida tegelikult vaja ei ole, siis on tähtsat osa selles raskem üles leida. Pikad seaduse tekstile viitavad või seda tsiteerivad punktid ei ole iseenesest valed, kuid neid ei ole tegelikult vaja.
Samamoodi muutub leping tarbetult keeruliseks, kui see on täis viiteid lepingu teistele punktidele või lepingu võimalikele lisadele, mida ei lisata või pole kunagi olnudki.
Hea ja arusaadava lepingu tekst võiks olla lihtne, konkreetne ja mõlemale poolele arusaadav. Kui leping on lihtsasti loetav, aitab see ära hoida ka hilisemad vaidlused.
Fotojuttude keskkonnas on saadaval kommenteeritud lepingupõhjad nii fotosessioonide läbiviimiseks kui ka fotode müümiseks, samuti nõudedokument.
Lepinguid saab tellida [email protected]
Lisainfot leiate siit: https://fotojutud.ee/topics/uudised/fotolepingusse-lisandusid-fotograafi-oigused-piltide-promomisel/
