Nagu meie perioodilised lugejad on kursis, palusime eelmisel aastal tunnustatud autoriõigustega tegeleval juristil koostada lepingupõhjad, mis aitavad reguleerida fotograafi ja tellija vahelisi suhteid. Mitukümmend fotograafi on siiani lepingupõhjadega rahul, kirsiks tordil lisas Tallinna Polütehnikum kõnelause materjali suisa oma õppekavasse.
Nüüd palusime samal juristil, jäägu tema isik jätkuvalt toimetuse teada, selgitada veidi täpsemalt, kuidas on fotograafi töö autoriõigustega kaitstud ja millisel moel tasub riivatud õiguste korral käituda.
Avaldame tema kirjatüki täies mahus.
Mis on autoriõigus?
Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum, mis tekib automaatselt kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Eestis reguleerib autoriõigusi peamiselt autoriõiguse seadus.
Teoseks loetakse mis tahes algupärast tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
Maakeeli lahti seletatuna on autoriõigus fotograafi jaoks tema õigused enda loodud fotodele, sealhulgas õigus ise otsustada, mida nende fotodega teha ning õigus nõuda, et keegi teine tema fotosid ei levitaks, töötleks ega muul viisil käitleks.
Kuidas tekib autoriõigus?
Fotograafi autoriõigus enda fotole tekib automaatselt selle loomisega. Seaduse kohaselt loetakse teos looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Seega foto puhul on selleks hetk, kui foto on kaamerasse jäädvustatud.
Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei ole vajalik teost (fotot) registreerida või täita mistahes muid formaalsusi.
Foto ei pea olema avalikustatud, et sellele tekiks autoriõigus. Hobifotograaf, kes kogub oma pilte sahtlisse, omab neile täpselt samasuguseid õiguseid nagu fotograafid, kelle fotod ripuvad näitustel või kes elatuvad nende müügist.
Mis on autoriõiguse rikkumine?
Autoriõiguste rikkumine tähendab, et rikutakse autori või autoriõiguste omaniku isiklikke või varalisi õigusi.
Isiklikud õigused on sellised, mis on autoriga lahutamatult seotud ja mida ei saa üle anda, näiteks õigus esineda üldsuse ees foto loojana ja nõuda fakti tunnustamist, et tema on foto loonud. Varalised õigused on sellised, mida saab kas tasuta või tasu eest teisele isikule üle anda, näiteks õigus fotot levitada või reprodutseerida.
Autoriõiguseid on rikutud siis, kui fotot või selle osa kasutatakse fotograafi kui õiguste omaja nõusolekuta või vastuolus kasutusõiguse ulatusega, kui autor on andnud õiguse fotot kasutada.
Kusjuures sellisel juhul ei ole tähtis, kas rikkuja on teadlik foto autoriõiguslikust kaitsest või näiteks sellest, et foto on internetis õigusvastaselt avalikustatud.
Mida saab fotograaf nõuda autoriõiguse rikkumise korral?
Fotograaf kui autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib autoriõiguse rikkumise korral muuhulgas nõuda:
- varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
- õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist;
- rikkumise teel saadu väljaandmist.
Kui foto on autoriõigust rikkudes avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, võib fotograaf nõuda lisaks:
- foto taastamist esialgsel kujul;
- foto koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või
- piraatkoopia hävitamist.
Kahju hüvitamise nõudmisel tekib alati küsimus, millist summat võiks nõuda. Eks see oleneb paljuski rikkumise ulatusest, samuti fotograafi isikust ja tema tuntusest. Kui fotograaf, kelle töödele on kujunenud kindlad hinnad, avastab enda foto avalikustamise kellegi poolt, on sobilik nõuda selle foto tavapärase hinna kahekordset hüvitamist (tavapärane hind, kui foto oleks müüdud ning lisaks kahjutasu selle eest, et avalikustamine toimus ilma tema nõusolekuta). Samas fotograafidel, kes ei ole veel saavutanud sellist tuntust ning kelle töödele ei ole kujunenud kindlat hinda, on veidi keerulisem kahju suurust hinnata. Viimane ei tähenda, et nõuet ei peaks esitama – aluseks saab alati võtta kohaliku turu keskmise fotofaili hinna, milleks Eestis on tavapäraselt vahemik 50-100 eurot.
Mittevaralise kahju osas on asi veelgi keerulisem. Mittevaraline kahju on näiteks kahju autori mainele, põhjustatud hingepiinad jne. Sellise kahju hindamine on alati subjektiivne ja ei ole olemas konkreetset hinnakirja. Kahjuks või õnneks ei ela me Ameerika Ühendriikides, kus mittevaralise kahju eest mõistetakse välja miljoneid. Eestis jäävad mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõistetud summad pigem 5000 euro suurusjärku, nii et vastava nõude esitamisel tasub umbes sellist summat silmas pidada, kuid loomulikult tuleb silmas pidada, et kahju mainele või tekkinud hingepiin ei saa meie õigusruumis olla abstraktne, vaid siiski argumenteeritud.
Kahjunõude esitamisel tasub olla konkreetne ja kindlalt enda õiguste eest seista. Arglikul või paluval toonil rikkuja poole pöördumine ei too tavaliselt soovitud tagajärge. Loomulikult ei tasu esitada sõimukirju või isiklikke ähvardusi, see võib hoopis lõppeda vastunõude esitamisega. Olge viisakas, kuid väga konkreetne.
Kuidas saab autoriõiguste rikkumisi ennetada?
Kui fotograaf teeb oma loodud foto avalikult nähtavaks, näiteks avaldab selle enda Facebooki lehel, siis vähim, mis ta rikkumiste ennetamiseks teha saab, on lisada fotole vesimärk enda nimega. Kui avaldatud foto juurde lihtsalt kirjutada foto autori nimi, siis pahatahtlikel või teadmatutel isikutel on lihtne fotost koopia teha ning seda levitada ilma autori nimeta, kuid vesimärki eemaldada on märksa raskem.
Fotograafidel, kes oma fotosid müüvad või kes viivad läbi fotosessioone, on mõistlik sõlmida lepingud, millega nad saavad reguleerida nii konkreetse müügi või fotosessiooni tingimusi kui ka sõnastada selged autoriõigustega seotud kokkulepped.
Fotojuttude keskkonnas on saadaval kommenteeritud lepingupõhjad nii fotosessioonide läbiviimiseks kui ka fotode müümiseks, lisainfot leiate siit: https://fotojutud.ee/topics/uudised/lisasime-fotolepingutesse-laimukeelu-koos-leppetrahviga/
